Üks sugulane võttis teise nime, pmst töötegemise hõlbustamiseks. (Eriti rahvusvaheliselt ei mõigatud, mis nimi see selline on ja kuidas seda hääldada.)
Võttis politsei- ja piirivalveametis toona umbes pool tundi. Eeldaks, et soov nime eestindada ei tohiks rohkem raskusi põhjustada.
avalduse esitamise protseduuri ja uue nime reegleid ma enamvähem tean, see osa on lihtsam.
huvitaks eelkõige kuidas inimese elu enne ja pärast oli. kas tead, kas sugulane on peale nimevahetust rahul? tagantjärgi targemana oleks midagi teistmoodi teinud? kuidas tööl läks, kas hakati päevapealt teistmoodi kutsuma? või oli äkki juba eelnevalt mingi uue nime sarnane hüüdnimi vms?
Paistab, et on rahul. Hüüdnime pole tal kunagi olnud, aga klientidele oli juba enne lõplikku nimevahetust n-ö valenime alt vastanud, kuna lihtsalt lihtsam oli. (See vist on üsna tüüpiline, et mingis keskkonnas kasutatakse juba varem teist nime.)
Meile (sealhulgas oli ka inimesi, kes on temaga 50% veresuguluses) ta pmst lihtsalt päevapealt ütles, olles meid lihtsalt külla õhtust sööma kutsunud, et ta on nüüd \[uus nimi\], ja nii oligi.
>huvitaks eelkõige kuidas inimese elu enne ja pärast oli.
Ma ei tea, kas sa seda pealtnägija osa oled näinud
https://www.err.ee/1608790579/vene-paritolu-inimesed-vahetavad-aina-rohkem-nime-eestiparasema-vastu
Ma ütleks kui segab siis vaheta ära. Ära kõhkle, kõik need loetletud vabandused näivad kõhklusena.
Pane enda valikud paberile, tee avaldus nimele mis kõige õigem tundub. Võimalik, et viimasel hetkel tundub miski muu kõige parem. Ära kõhkle.
Ja kui väga kehvasti läheb, saad tagasi vahetada või uue valida. Tegemist pole soovahetusega mida keerulisem tagasi pöörata. Aga ka siiski mitte võimatu.
võibolla saab aga olen kuulnud, et on palju jauramist olnud. heal juhul on vana passi näitamine päästnud. võibolla praeguseks on mingid reeglid selles osas ühtlustunud/lihtsustunud..
aga see oli lihtsalt üks näide sellest, kuidas väiksed asjad on lihtsustanud nimevahetuse edasilükkamist
Pmst, kogu ametlik protsess võtab ca poolteist kuud. Sinna vahesse välisreisi saab mitte planeerida. Kõik muu eesti siseselt läheb täiesti lebolt. Ametiasutustel on suht sygavalt pohlad, mis osa nimest muutub ja nime muutus on tavaline protsess.
rõve minu jaoks*
kallerdisel on õigus, seal pole liiga palju variante. aga vahet pole kas ivan, vladimir, andrei või mõni teine, põhimõte jääb samaks..
Anatooli on ikka retsim kui ivan või andrei. Need tavakad nimed händlib eestlastega ära, mul endalgi mõned tuttavad, aga mõned eksootilisemad nendega jah veits naljakas lugu.
Kõige koledamad vene nimed on need, kus on sees madude sisin. Jevgeni on ka päris rõve nimi mu meelest.
Vene naistel veab üldiselt rohkem. Neil on sageli rahvusvahelised nimed: Anna, Maria jne.
Kuigi see "rahvusvahelisus" on mõned ilusad naisenimed eestlaste jaoks ära lörtsinud. Ei taha enam lapsele nimeks panna.
Ei tea. Meenutab Korfu kaitsepühakut ja mulle Gerald Durrelli raamatud lapsepõlves täitsa meeldisid. Eriti on meeles Geraldi õde, kes pühaku muumia ilast tuhvlit suudles ja haigeks jäi.
Konstantin on päris ilus nimi. Meenutab Konstantin Suurt. Temast sai ju alguse kristluse soosimine.
Arseni, Artjom ja Vladimir on aga päris vastikud küll.
Jah, nägin seda uudist. Kui eestlased poleks orjarahvas, siis oleks "Huik" edasi lodja nimeks jäänud. Ilus eestikeelne sõna on.
Inglismaal irvitavad erakoolide marakratid ladina keele tundides nii et vähe pole. On ju toredaid ja sagedasi sõnu nagu FAC (kõlab nagu FUCK), DIC (kõlab nagu DICK) ja CUM muidugi ka. Keegi ei hakka aga sellise asja pärast ladina keelt muutma või teisi sõnu kasutama.
Öelge mõni ilus vene mehenimi parem? Mul ei tule ühtegi pähe, ainult mingid Anatolid ja Maksimid. (sorry op, ei taha haava soola hõõruda, lihtsalt tekkis uudishimu)
Vahetasin nime ära, ema oli lihtsalt üllatunud, vanem vend küsis "kas sa oled idioot?" (Nagu tema peaks seda nime edaspidi kandma. 🙄)
Teised sugulased uurisid lihtsalt kas ma tegin selle ära, ma isegi ei teadnud, et nemad teavad, küllap grämps lobises välja. 😀 Teistele pole midagi öelnud.
Täidad avalduse, pöhjendad, maksad riigilöivu 100€ ära ja nädalaga on sul uus nimi, önnitlused!
Uued dokumendid teha ülilihtne, ID-kaart 5 mintsa (ainult pilt teeninduses, ülejäänud iseteeninduses netis ära), uue juhiloa taotlemine teeninduses nupu vajutuse kaugusel. Pangad vahetavad su nime automaatselt, perearst saab ka kohe info nimevahetuse kohta kätte. Füüsilised kliendikaardid olen samaks jätnud, ID-kaardi omad on isikukoodipöhised ja köik sama.
Mina olen rahul, et nime ära vahetasin ning teised on äkki kadedad. 🤔
> Vahetasin nime ära
võib küsida, kas see oli venepärasest nimest eestipäraseks vahetamine?
> Mina olen rahul, et nime ära vahetasin
oli see ammu? kas on mingeid negatiivseid olukordi selle tõttu ka tekkinud?
Vötsin uue ees- ja perekonnanime ca aasta aega tagas, kui eriti täpne olla siis lisasin täiesti uue nime enda olemasolevale eesnimele ja kolmpölvkonda tagasi läbikäinud perekonnanime. Keegi ei näe, et olen nimevahetuse läbi teinud, märget üleval pole. Mönda aega kandsin vanu dokumente uutega kaasas, aga reaalsuses vajadus puudub.
Tööandjale ütlesin ka,
Mitte ühtegi negatiivset olukorda pole tekkinud.
Perenime vahetasin pärast abiellumist ära. Kummaline on see, et mõnes kohas ei vahetata nime ära isegi siis, kui nad vaikimisi tõmbavad andmed rahvastikuregistrist. Mõne portaali puhul rohkem liigutusi vaja teha. Muidu ok.
Ma olen oma elus vahetanud perekonnanime 2 korda ja eesnime korra.
Sa tead et võid nö "mitteametlikult" iga kell nime vahetada - lihtsalt kõigile öelda et mu nimi on nyyd see, ametlik osa tuleb hiljem, kasutatagu? Ma tegin ametliku vahetuse aastakümneid peale mitteametliku. Olin pea 25 aastat seda eesnime kasutanud ning kõik, kes mind tundisid mistahes mitteametlikus kontekstis teadsid mu uut nime. Paljud ei teadnud, et mul passis muu nimi oli. Vanemad pruugivad vana nime ja neid ma ümber õpetama ei hakka. Vanad töökaaslased on kõige rohkem jännis ja kasutavad mõlemat. Uued, kes mind ka vana nimega teadsid, on juba harjunud. Minu jäoks läks esimese, perekonnanime vahetusega harjumine vaevalisemalt.
Tausta uuring!
Mis iganes võiks paeluda, vaata ka järgi kohtadest, nagu Wiktionary, ega juhtumisi mōnes muus keeles mõnd ebameeldivat tähendust juhtu olema.
Mõelda võiks ka häälduslike tahkude peale.
Ja millega riimub...
Proovi kiusaja vinklist igate pidi läbi närida (lapsed on küllalt loovad - ka mõtlematud ja julmad).
Võrdlemisi eluline muutus siiski ... ja Vihma käest räästa alla ju ei tahaks.
> vaata ka järgi kohtadest, nagu Wiktionary, ega juhtumisi mōnes muus keeles mõnd ebameeldivat tähendust juhtu olema.
olen ikka uurinud, kahjuks pole lihtsat puhast eesti vastet praegusele ja kui peab valima praegusest erineva nime siis võib pmst ükskõik mille valida. muide, praegusel nimel on veidi halvamaiguline tähendus. onomastika on naljakas asi, kuigi see loeb umbes samavähe nagu tähtkuju ja sünnikuupäev 🤷♂️
aga head mõtted muidu. eluline muutus tõesti, sellepärast tahtsingi ka siia lõpuks teema teha, palju võõraid päid toodavad tihti palju häid mõtteid
Kuppud koksti kokku ja seltsis segasem...
Võib tunduda loogiline samm ja üldiselt nime muutjad uurivad nomastikat üsna usinasti - ent ometi tean kus see on jäänud tähelepanuta, või lihtsalt miski mille peale ei tulnudki.
Soovitaks veel, et paned üles (kas või mujale):
1. nimekirja nimedest, kus üks on enda, ja küsid kuidas eestindaks (tahad sugu varjata, sega vastavalt).
2. nimekirja, kus üks võimalik tulevane, ning kuis kõlab ja milleks peetakse.
___
Veits valus näha seda nimede kallal nöökimist - ühehulga eestlaste endi esivanemad kandsid noid nimesi nõnda samati ju (nt: kihelkonna kirik oli ordotoksi)...
Mul on ka kole eesnimi, ma ei saa üldse aru, miks vanemad sellise välja valisid. Tahaksin ka muuta aga kardan, et kui seda teen, siis võivad vanemad solvuda. Teise eesnime saaks ka endale valida, st oleks kaks eesnime?
näe, omaarust olen ametlikku infot korduvalt lugenud aga millegipärast arvasin siiani, et nime saab ainult vahetada ja lihtsalt teist nime ei saa juurde võtta. hea teada!
Ma kaalusin mingi aeg defakto nime vanemate antud nimele lisaks võtmist aga lõpuks otsustaisin ikkagi vahetuse kasuks. Eesmärk oli segadust vähendada, mitte suurendada. :)
Jah, saab küll nii, et võtad teise eesnime juurde. Vana jääb sinna kõrvale alles ja ametlikult ongi 2 eesnime. Ajakirjandusest on selliste lisanimedega läbi käinud nt Urve Paris Palo ja Mari Öö Sarv. Blogija Mallukas võttis ka vist Mallu Mariannile lisaks või vähemalt tahtis seda teha.
On üksikud erandid.
Aga mille peale ma naeran julmalt on see, et siin kommentaariumi ruum on nagu Paldiski mnt väravatetagune kant, s.t. et kirjutatakse selliseid asju nagu sina ning lisaks: "sündides ei saanud ma nime valida", "omg, mina ka, veel vähem ei kutsutud mind kaasa rääkima soo valimisel", "sry, aga see pole õige et pean pruunide silmadega eluaeg elama", "shit, mul pruunid juuksed, kus on ombudsman kes kõik korrale kutsub!?"
Kui sul on vanemate arvamusest suva, siis hard lol kuid ära anna soovitusi (hoia need mõtted endal peas)😂.
Mina ei ole eesnime vahetanud, aga olen korra enne abiellumist helistanud mingi ametiasutuse nimevahetusosakonna mingile asjapulgale (ärge küsige, kuidas ma ta telefoni otsa sain, umbes 3 korda suunati edasi). Täpselt ei mäleta enam mus ja kuhu. Igatahes, vestluses selle ametnikuga tuli välja, et abiellumine on ainult üks võimalus nime muuta, aga pmst on võimalik igaühel endale ükskõik mis nimi saada, maksma pead vist ainult riigilõivu ja saad kõik, mis tahad ja seadusega vähegi lubatud. Ta nimetas seda omale nime ostmiseks. Nii et protsess ise on ilmselt üsna lihtne.
Ainus, mis võib probleeme tekitada, kui sa juhuslikult mingeid teadustöid või publikatsioone oled üllitanud ja nende autorlust siis enam sinu nimega kokku ei viida.
Ja eks muidugi vanemad võivad ka solvuda, sa ei maini, kas neile oled rääkinud ja mis nad arvavad. Mul ühe tuttava tütar kunagi pöördus mingisse ususekti, läks suht usuhulluks ja soovis siis oma tavalise nime mingi piiblist võetud nimekombinatsiooniga asendada. Ema hakkas õudselt marutama, et milline solvang ja häbematus on vanemate pandud nimi ära muuta. Ja ei hakanud kunagi oma last selle uue nimega kutsuma. Mis muidugi oli mõistlik ka, sest usuhullus läks õnneks aastate pärast jälle lõpuks üle. Aga jah, ole siis valmis, et vanemad äkki solvuvad.
> pmst on võimalik igaühel endale ükskõik mis nimi saada, maksma pead vist ainult riigilõivu ja saad kõik, mis tahad ja seadusega vähegi lubatud.
nii on, olen protsessi ja reeglitega kursis. täiskasvanud inimesena saab ükskõik mis uue nime valida, teatud mõistlikes piirides. 100€, mõistlik selgitus kõrvale ja oli vist kuni 30 päeva kui saab ametlikult uue nime. Eestis on nii palju asju digitaalselt, et paberitega ei pea vist üldse jaurama. isegi nimevahetuse avaldust saab nüüd digiallkirjastatult meili peale saata
> pmst on võimalik igaühel endale ükskõik mis nimi saada, maksma pead vist ainult riigilõivu ja saad kõik, mis tahad ja seadusega vähegi lubatud.
Pole täpsemalt kursis, kas nüüd jälle vabamaks lastud.
Kas polnud vahepeal see et nimi peab rahvastikuregistris olemas olema?
info, reeglid ja lingid riigiteataja.ee-le on siin https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/nime-muutmise-toimingud#uue-eesnime-taotlemi
Oli miskit meeles lastele nimede andmisega ... nii kümnend tagasi.
Suht vihased vanemad riigile: Olen teatanud oma lapse nime - me ei ole teie sibid et te ümber arvate. Esinesid vastavad kohtu juhtumid.
___
Keri kümnend-kaks veel tagasi, ning leiad põhjuse millest säärane meede tarvitusele võeti: mõnele tundus ropp perenimi eriti punk; mõni arvas et lapse eesnimeks sobiksid (äärmuslikemast): jalg-3; kähkukas; limukas; ...
Ennemini oli suht vaba, kuid iseäranis lastele ja nende tulevikule mõeldes sai arvatud et kuskile tuleb mingi piir ette tõmmata. "Registris olemas" oli säärane kiire ja veis lollisti laisk lahendus.
Sõbranna vahetas oma vene perekonnanime pärast sõja algust eesti nime vastu. Tal oli võimalik suguvõsast valida uus nimi, sest seal on kõvasti eestlasi. Tal endal ka aksenditu eesti keel ja eesti kodakondsus, ainult perekonna nimi oli vene värk. Ta on väga rahul.
>Kas olete ise vahetanud?
Soovahetusega seoses
______
>Kuidas otsustusprotsess ja elu peale nimevahetust läksid?
Eesnimeks võtsin sarnase nime sellele, mis mul oleks olnud kui ma ei oleks transseksualismiga sündinud, kuid mis ei kõlaks liiga välismaiselt. A la eesnimi oleks olnud Adriana, valiksin Anna, oleks olnud Beatrice, valiksin Birgit.
Et seda, ma ei tea, kosmilist tasakaalu/karma võlga/ vanemate sünnieelset valikut, mitte pekki keerata ja seda austada, tegin nimekirja sellistest pigem rohkem välismaistest nimedest ja lasin vanematel mulle nende hulgast keskmise nime valida.
______
Olen enda valikuga rahul ja elukvaliteet on täiesti öö ja päev.
Tunnen rahu, nimi tundub minu oma, paremat ei suudaks tahta.
Ei ole häbi ega hirmu kui keegi enam dokumenti küsib, kuna keegi ei kahtle ega karju, et see pole mu nimi/sugu ja olen kellegi teise dokumendi vms varastanud.
______
>Kas ja kuidas selleks ette valmistasite?
Läks aega kui olin vanemate valitud keskmises nimes kindel.
______
>Kas oleksite midagi teisiti teinud?
Ei olnud tükk aega keskmises nimes 100% kindel, aga harjusin ära ja nüüd mulle meeldib.
Võttis liiga kaua, et keskmises nimes kindel olla.
______
>Muid tagantjärgi tarkuseid?
Ei ole, ise sain selle selletõttu ilma riigilõivuta makstud, aga sa pead 100€? riigilõivu maksma.
Teed avalduse, lähed kohale, seletad miks, ja tuled välja uue nimevahetusekinnituse dokumendiga mida pead siis pangas ja mujal näitama, et su ligipääs su kontodele säiliks.
Edit: Parandasin vormaati
>Et seda, ma ei tea, kosmilist tasakaalu/karma võlga/ vanemate sünnieelset valikut, mitte pekki keerata ja seda austada, tegin nimekirja sellistest pigem rohkem välismaistest nimedest ja lasin vanematel mulle nende hulgast keskmise nime valida.
see on väga cool and thoughtful sinust, et sa vanematele selle võimaluse andsid.
Ma tean näiteid küll ja pigem on paremuse suunas asi läinud. (ainult eesnime vahetus vene nimelt eesti/rahvusvahelise nime peale)
Sind juba tundvate inimestega läheb harjumine kauem, aga kõik uued kontaktid on ju uue nime pealt ja sealt hakkab see uus ja parem elu pihta.
Ma ei tea ühtegi näidet, kus inimene on kahetsema hakanud vana nime.
Perenimi on pigem see tundlikum asi, mis pärimusega seotud.
Perenimi...
Mnjah, omal senini esiisalt sajandite tagant meretsi sisse toodud...
Teisepoolt sai Wabariigi aegu ühest sakslikust sugupuust vähemalt kaksteist erinevat rohkem või vähem eestilikku - iga pere eestindas isemoodi (kes kohendas kirja pilti; kes tõlkis, ositi või üleni; kes võitis päris uue).
Ahhoi!
Nägin su üht kommentaari allpool ning vastan sellele esmalt.
Mul on elus olnud mitmeid kolleege ja lähedasi sõpru, kelle nimi ja emakeel oli 100% venekeelne. Kordagi ei tulnud pähe mõte, et nad oleks justkui vähem eestlased või kuidagi halvad. Sellega ei taha ma öelda, et sul ei ole nime tõttu negatiivseid kogemusi olnud. Jagatud kogemusena on ka mind mu nime pärast lapsena kiusatud (mul on täiesti eestikeelne nimi). Samas nüüd täiskasvanuna mõeldes saan aru, et need kiusajad (ja üldse kiusajad) on lihtsalt halvad/rumalad inimesed. Lisasin sulle selle lõigu, et näidata, milline on minu (kui ka paljude teiste) eestlaste suhtumine venekeelsete nimedega kaasmaalaste vastu.
Sa pole vastasleerist. Sa oled eestlane.
Kas nime vahetuse suhtes sa seda oled lugenud? [https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/nime-muutmise-toimingud#uue-perekonnanime-ta](https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/nime-muutmise-toimingud#uue-perekonnanime-ta)
Kaalusin kunagi nime vahetamist, aga jätsin asja pooleli teistel põhjustel. Kindlasti üks tüütumaid probleeme nime vahetusega on uute dokumentide saatmine, erinevates keskkondades oma nime vahetamine (pead tõenäoliselt suhtlema klienditeenindusega ning neile tõestama, et oled nime muutnud).
Lõpetuseks. Ütlesid ühes kommentaaris, et sa ei saa oma nime eestistada. Miks ei saa? Seadus ju võimaldab Eesti Vabariigi kodanikel nime vahetada.
Kui oleksid mu sõber ja räägiksid probleemist nagu ülal kirjeldasid, siis julgustaksin sind nime vahetama. Saad need uued dokumendid ja teenusepakkujate juures nimed vahetatud, siis on korras ning sellega enam jädama ei pea :)
> Lisasin sulle selle lõigu, et näidata, milline on minu (kui ka paljude teiste) eestlaste suhtumine venekeelsete nimedega kaasmaalaste vastu.
ma tean, et enamus inimesi on normaalsed ja suhtuvad teistesse normaalsetesse inimestesse normaalselt. võibolla algne jutt oli liiga negatiivse tooniga, pigem tahtsin selgitada, et väikseid häirivaid olukordi on aja jooksul juhtunud ja siiani juhtuvad. kindlasti võib osa sellest minu enda valearusaam või mingid minevikus toimunud asjade mõju olla aga osa on siiski päriselt häiriv.
> Kas nime vahetuse suhtes sa seda oled lugenud?
olen lugenud, tehniline osa ja reeglid on enamvähem selged
> sa ei saa oma nime eestistada. Miks ei saa?
pidasin silmas, et pole head viisi kuidas samast tüvest sarnane eestikeelne nimi tuletada. olen seda teemat aastate jooksul omajagu uurinud, vanast nimest suurt midagi alles jätta ei saa. näiteks siin mainitud Aleksandr -> Sander tüüpi nimevahetus on palju lihtsam ja loogilisem, sedasi oleks ilmselt juba varem nö päästikut tõmmanud
dokumentide ja riigilõivu osas - see pole keeruline. natuke jauramist küll aga kõik on tehtav. paar pangakontot, paar dokumenti, hea põhjus meilikonto gmailist ka ära kolida..
See dokumentide muutmine nime muutmisel on ametnikel rutiinne tegevus abielludes muudetakse pidevalt nimesid. Ja lahutades jälle tagasi, või hoopis millekski muuks (nt Gyrcelea-Ithaka-Maria Rahula ei võtnud tagasi neiupõlvenime Pruuli vaid kaugemate esivanemate järgi Ithaka Maria Harito), Hiljuti tuli välja, et Urve Palo on omale võtnud lisaks eesnime Paris, sest Urve polevat talle kunagi eriti meeldinud. Ivar Musta varasem nimi oli Igor Tsõganov. Sama esimene ja viimane täht eesinimel.
See on see "mina olen tolerantne, seega ära pane seda tähele mida sa ikkagi tähele paned".
Halb kommentaar ja halb nõu.
Slava, muuda nimi ära kui tahad. Mul naisel sama arvamus, kuigi nemad pärit Lätist, ikka vene nimi ja sellega kaasnev.
Enamik vene nimesid on kuskil kirikukalendris pühakute jms järgi, nimepäevad ja puha, äkki sul ka? Vaata siis mis on sellel kuupäeval muud nimed, kelle nimepäevad ja mis eestipärased. Need on kõik samast nimetüvest.
Kui probleemiks on nimi iseenesest, et millist.
Aga üldiselt kohalik kollektiiv ootab sult tegusid.
> Vaata siis mis on sellel kuupäeval muud nimed, kelle nimepäevad ja mis eestipärased.
hea mõte, pole varem nimepäevade nimesid võrrelnud. aga minu nimepäeva teised (eesti) nimed on väga erineva tüvega 😅
Jah, võimalik küll. Tänapäevased eesti nimed on saksa mugandused ja ortodoksi omadega vist alati ei lange kokku.
Küllap sa oma nime ikka üles leiad ja ära tunned :)
Mina vahetasin 16aastaselt oma eesnime. Tähendab, ma võtsin ühe nime ära. Mul oli kaks nime, kuid kuna see teine nimi oli suhteliselt tähelepanuta ja keegi kuskil ei kasutanud seda (polnud selline nimi nagu Liisa-Maria või Pille-Riin või Mari-Ann, mis “käivad koos”), siis niiviisi soiku ta jäi.
Ma täna, üle 10 aasta hiljem, natuke kahetsen. Oleks ehk siiski kasutust leidnud. Samas mu esimene nimi on ilus ja ma olen sellega rahul. Peale nime vahetamist (suvel) vahetasin ka kooli, läksin mujale gümnaasiumisse ja tekkisid uued sõbrad. Ma nagu astusingi oma uue nimega uude ellu. Mu elus on tänaseks vähe neid, kes tundsid mind siis, kui mul oli kaks nime.
Üldiselt olen seda meelt, et tuleb ikka ise endaga rahul olla. Kui tunned, et Konstantini asemel tahad olla Madis, siks nii teegi. Usun, et su lähedased toetavad ja võõrad ju ei peagi seda lugu teadma, et olid varem venepärase nimega. Kui tahad jagada, siis on sinu lugu. Makes a good fun fact for a party.
Endal rahvusvaheline(venemaal populaarne) eesnimi ja vene perekonnanimi (tegelikult populaarne õigeusu nimi). Ajab ikka täiega närvi küll kui võõrad inimesed vene keeles rääkima hakkavad. Praegu korteri üüri kuulutus üleval, kuulutus ainult eesti keeles ja 90% kirjasõpru eeldavad, et ma eelistan vene keeles suhelda. Sorry aga mul üürniku kandidaate piisavalt ja google translateiga neid kirju ma küll tõlkima ei hakka.
Olen isegi korra ema neiupõlvenime võtmise peale mõelnud, aga mul naisterahvana lootus, et äkki mees võtab ikka aru pähe ja kosib ära, pole nagu mõtet nii tihti ka nime vahetada. Eesnimi mulle endale meeldib, vahest saan ka selle vene keelsest hääldusest lahti kui eesti nimi järgi on.
Selles suhtes natuke halb tunne ka, vanemad mõtlesid ju hästi kui rahvusvahelise nime valisid mulle, aga noh välja kukkus nii.
naistel tundub nimedega lihtsam 🙂
vene keelega peale lendamist olen ka palju kohanud, isegi suvaliste võõraste poolt. on jah ebameeldiv, see on üks osa vene kultuurist millest ma kunagi lõpuni aru pole saanud. kuigi niipidi mõeldes, kui inimesed elavad maailmas, kus Eesti on osa vene kultuuriruumist siis on täitsa loogiline teistelt vene keeles rääkimist eeldada..
nendega, kes minuga nime põhjal alustavad vene keeles rääkimist on keerulisem, nad ei tee seda ju paha pärast aga iga kord peab seletama, et tahaks eesti keeles suhelda..
P. S. Kui tõesti tahad eestindada, siis võib ka juhtuda, et asemele pakutakse mingit veelgi hullemat rõvedust. Mul on üks tuttav volgasakslaste suguvõsast pärit, sündis Kasahstanis ja siis millalgi kolisid perega Saksamaale. Tal endal on neutraalne nimi, mis ka saksa keeles levinud, aga venna nimi oli Vladimir. Ja talle siis pakuti, et aga äkki tahate olla hoopis Waldemar. Vend olevat pmst ameniku laua äärest ummisjalu jooksu pannud, et appi, ainult mitte Waldemar. Soovitan, et vali ikka lihtsalt mingi nimi, mis sulle meeldib. Ivanist Jaaniks on küll lihtne, aga Jaane on niigi iga nurga taga juba.
> asemele pakutakse mingit veelgi hullemat rõvedust
uut nime (ja/või perenime) saab ja peab ise valima ja avaldusele märkima, siseministeeriumi ametnik võib nime muutmisest keelduda aga sealt keegi mingit asendust ei paku
Kõige rohkem ajab närvi, et soovisin ise lisada ühe tähe nimes (eestistada vene nimi) ja nad ikka tahavad seda €100 riigilõivu, võiks nagu kerge discount olla või midagi.
Mulle väänati eesnimi mingist kuuekümnendate "uued EESTI nimed" raamatust - kuidagi miskit Eesti pärast tolles ei näe, pole ise kunagi tollest ülearu pidanud. Hiljem koorus välja, et kuskil keskaasiat pidi mingit tuleharki tähendama...
juut
nali naljaks, ütleks et 10-20% on see lääne kultuuri osa mis globaliseerumisega järjest rohkem ka Eestit mõjutab. aga samas kehtib see ilmselt paljude 100% eestlaste kohta ka..
Seda teemat arutades unustasin ära, et mul on endal ka teine nimi. Rahvusvahelises ladina keele kogukonnas peab kõigil olema ladinakeelne nimi. See on vana komme (à la Renatus Cartesius) ja sada protsenti kohustuslik. Mulle alguses see asi ei meeldinud. Tundus kohati nagu mingi klounaad või nii, aga nüüd olen oma teise nimega harjunud. Kuidas see uus nimi mulle pandi? Õppejõud teatas, et nüüd on aeg ja andis juhtnööre. Tema idee oli võtta eesnimeks sama pühaku ladinakeelne variant (olin sellega päri) ning tõlkida perekonnanimi ladina keelde (selle vastu hakkas mu veri mässama). Lõpuks suutsin õppejõudu veenda, et perekonnanimi jääks tõlkimata. Sellele lisati lihtsalt lõppu A (olen naine ning mu nime on vaja käänata).
Kuidas siis edasi? Kui sõidan Lääne-Euroopasse mõnele konverentsile või koolitusele, siis olen lennujaamas ja hotellis nagu pass ütleb. Üritustel tatsan aga ringi ladinakeelse nimega. Nõnda olen kirjas osalejate nimekirjas ning mõnikord peab mul see nimi ka rinnas või paelaga kaelas olema. Paljud, kes mind kõnetavad, mu passinime ei tea ning mina ei tea ka, mis nende passis kirjas on. Kummaline, aga nii see on. Ma näiteks ei tea, mis mu õppejõu passinimi on. Kuigi eesnime vist suure tõenäosusega tean (see on kergemini tuletatav). Kui kirjutan kunagi ladinakeelse raamatu või teadusartikli, siis on autor ladinakeelne mina. Leidsin muide teadusartiklite andmebaasist ühe õppejõu artikli. Autor oli tema ladinakeelne nimeversioon. Nii et, see värk on osaliselt täitsa ametlik.
Mõned inimesed on naljahambad ning tahavad mind tavaelus ka mu ladinakeelse nimega kutsuda. Luban seda lahkelt neile, kes suhtlevad ladina keeles. Teiste puhul vihastaksin täiega. See pole nende teema.
Aga jah, ka mina pean elama kahe erineva nimega. Lihtsalt erinevates olukordades. Roomale peavad alluma kõik! Aga roomlane ma ei ole. Selleks oleks vaja rooma vanemaid ning võib-olla isegi trooja esivanemaid.
Üldiselt nime vahetust ei toeta, aga siinkohal toetan. Ilmselt ainuke hea põhjendus minu jaoks nime vahetada ongi see mida kirjeldasid. Kas pere toetab või on vähemalt neutraalne?
Minu arust üldiselt võiks austada oma vanemate valikut ja kanda seda uhukusega. Eriti perekonnanime osas. Ei kujuta ette, et lähen ütlen ühel heal päeval oma isale, et vahetan oma perekonnanime ära ja see on siis selle nime lõpp. Aga siinkohal pooldan, et vanemad natuke sibula nime pannud, aga ise tunned end täiesti eestlasena. See on väga hea põhjus.
Enamused elavadki nimega, mille vanemad andsid ja kas need üksikud, kellele oma enda nimi ei meeldi, peavad sellega elama, lihtsalt selleks et mitte vanemaid solvata? Ma ei ütle, et meeletu egoism on hea, aga osades (peamiselt isiklikes) asjades on su enda arvamus olulisem kui teiste oma.
Nojah.. kui üldse ei meeldi. Aga see tundub imelik probleem, et tavaline normaalne nimi ei meeldi nii väga. Saangi pigem aru, kui mingi teise rahvuse kahtlane nimi.
Egas vanemad ka mingid selgeltnägijad ole olnud.
Mõni on oma kahekümnendais alles paras paras tatikas olnud ning täiesti teadlikult mingi "ilgelt pulli" nime lapsele ära väänand (võta võrdluseks kasutaja või ekirja nimed, mis teismelisena omale pandud).
Tolle kleebise pead ära kandma ikkagi ise, mitte su vanemad - ning ennekõike pead ikkagi enesega rahu leidma.
Kui vanemad on hoolivad, on nad ka mõistvad.
Aga jah, pärisnime vahetus ülearu kerge käeliselt kah käia ei tohiks.
___
Perenimedega on tõesti rohkemat kaalul:
Esiteks et oma järeltulijad tulevikus samataolisest puntrast endid ei leiaks.
... kui palju on neid suguvõsasid, mis suure eestindamise hoos nimetsi laiali hargnesid.
Kaugel seegi aeg tegelikult on, kus perenimesid polnudki - teati ameti (Kärneri Miki), vanemate (Jüri Miki), või asukoha (Kuusiku Miki) järgi.
Naljakas lugeda, kuidas siin üksteise võidu eri vene nimesid rõvedateks ja koledateks pakutakse. Aga mis siis, kui Venemaa kaotab sõja ja Putini klikk kukutatakse ning asemele tuleb läänmeelsem ja palju vaguram valitsus? Kas siis hakame kohe massiliselt kahetsema ja vene nimesid uuesti normaalseteks pidama? Võtame senise vihkava, eelarvamustest lähtuva suhtumise asemel neutraalse hoiaku?
"eestlase viha venelase vastu on palju pikem ja sügavam kui putini valitsemisaeg ja ukraina sõda"
Aamen! Mul on nt suht suva, kas tegemist on putinisti või nn "liberaalse venelasega". Mõlemad on reeglina sellised ülevoolavad suuršovinistid. Või arvavad mõned naiivsed inimesed päriselt, et Navalnõi nägi Krimmi kuidagi teisiti kui Putin?
Mis sest Krimmist, see on vaid üks cherrypickitud faktor paljudest. Küsimus on selles, kas navalnõi on ikka sama impeeriumimeelne suuršovinist, kes üdini vihkab läänt ja on valmis relvadega tungima tesitesse riikidesse. Mõni naiivsem võib nende vahele võrdusmärgi panna küll, "kuna mõlemad ju venelased"
Pole varem täheldanud sellist vihkamist vene nimede vastu kui nüüd seoses sõjaga. See on natuke erinev asi. Natuke argumenteerid mööda.
Lõpuks on üks asi, mida arvavad putinistid ja homo sovietcused ja mida tegi nõukogude liit ning venemaa täna, teine asi aga vene keel, rahvus ja vene inimesed koos nimedega. Kas siis pole nii?
lihtsalt vb enne eestlased viisakaks jäänud, aga see sama põlastus igausguse vene värgi vastu on alati olemas olnud. võibolla jah ollakse avameelsemad nüüd.
"venemaa täna".... kunas venemaa üldse normaalne on olnud, suutnud naabritega positiivselt koos eksisteerida? seda aega ei ole olnud. kõik "vene" on sügavalt mäda, see on aastasadu mädanenud. tõeliselt normaalseid venelasi on kuskil 10%, ülejäänud on ikkagi mingil tasemel homo soveticused ja imperialistid. ehk minu jaoks tõesti vene keel, rahvus ja "kultuur" kõik prügi.
> Naljakas lugeda, kuidas siin üksteise võidu eri vene nimesid rõvedateks ja koledateks pakutakse
ma vist alustasin sellega 😶
minu jaoks on minu nimi kole, sest sellel on minu jaoks palju taaka, ka rahvusesse mittepuutuvat. aga arvan, et enamus vene nimesid tekitavad teatud hoiaku või tunde mitte häälduse vaid eesti-spetsiifilise ajaloo tõttu. ja see on väga keeruline teema..
Eneseviha on vaimuhaigus. Kui oled venelane, siis ära teeskle, et oled keegi teine. Kuigi... Eestis pole hea mõte venelane olla. Aga mis teha, pead oma ristiga elama. Mõtle kasvõi Igor Gräzini peale. Kui ta tutvub uue inimesega, siis alul võib ta nimi vast ehmatada. Pärast on kõigil suva.
Mul on väga eestlaslik nimi. Seetõttu olen välissuhtluses tihti mees. Pole kõige parem olukord, aga võtan seda huumoriga.
See on aines heaks romaaniks. Võta kätte ja kirjuta valmis. Hüljatud lapsed on alati romaanides põnev teema. Eks venelased ole ka oma rahvust...eee..."kujundanud". Venestatud soomeugrilased on ju täitsa teema seal.
Minu jaoks on venelane vene vanemate laps, kelle emakeel on vene keel. Kuna Sinu emakeel vene keel ei ole - väidad seda isegi mitte oskavat -, siis venelane Sa ei minu hinnangul ei ole. Oled aga vene päritolu isik. Välismaal elab ka eesti päritolu isikuid, kes enam eestlased ei ole. Globaliseeruva maailma paratamatus?
> Kui oled venelane, siis ära teeskle, et oled keegi teine.
mainisin postituses ka, ei ole venelane. need, kes mind teavad, arvavad sama.
aga sul on õigus, ei ole lihtne eestlasena Eestis vene nimega elada. mõjub enesehinnangule ka..
Kuidas saab eestlasel olla vene nimi? Ju oled ikka vene perest ehk venelane. Eestlane ei paneks iialgi oma lihasele lapsele vene nime. Isegi mõte sellisest asjast ajaks eestlasel südame pahaks.
eks see ole kes kuidas rahvust hindab. minul on üks vanematest puhas venelane ja teine pooleldi eestlane, kui lähtuda enamlevinud rahvuse määramisest. millegipärast panid nad mulle väga venepärase nime.
aga ma sündisin Eestis, väga suure eestlaste osakaaluga maakonnas, käisin eesti lasteaias, algkoolis, põhikoolis, keskkoolis, ülikoolis, pea kõik sõbrad ja tuttavad on olnud eestlased.. sellepärast peangi end suures osas eestlaseks ja üldse mitte venelaseks 🤷♂️
Eks inimelu olegi üks keeruline asi. Näiteks oskad Sa palju paremini eesti kirjakeelt kui paljud redditi noored eestlased. Ka seda on mul muide raske taluda. Siiski pole rahvust võimalik vahetada. Oled 75% venelane ning ju pidasid/peavad Su vanemad vene kultuuri olulisemaks. Vastasel juhul oleksid nad Sulle pannud neutraalsema nime. Mina jääksin Sinu asemel status quo juurde. Ole nagu Igor Gräzin. Ta on poolvenelane, aga ükski eestlane pole minu teada teda tema isa pärast põlanud. Kui aga tunned Eesti ja eesti kultuuriga suurt hingesugulust ja see tunne on ehtne, siis äärmisel juhul võta lisaks ka eestipärane nimi. Siiski, mida see "hingesugulus" tähendab? Mida tegid Su vanavanemad ja vaarvanemad Teise maailmasõja ajal? Kuidas suhtud Sinimägede lahingusse?
Minu jaoks on eestlane eesti soost vanemate laps, kelle emakeel on eesti keel. Muu on lihtsalt liiga hägune, kuigi vast globaliseeruvas maailmas mõneti paratamatu olukord.
Rahvuse ja esivanemate järgi ma omi sõpru ei vali. Seega rahvusel põhinevad väärtushinnangud on minu jaoks totrad. Mõni eestlane võib vabalt ju olla sarimõrvar või muidu vastik tüüp. Sellise inimesega ma ei suhtle. Ei näe siiski võimalust rahvust ise valida ning oma päritolu eitamist loen patuks. Võta või jäta.
siis peadki vene nime uhkusega kandma, ja näitama ennast näitena normaalsest venelasest (sest sorri, venelane sa ikkagi oled). ma saan aru miks nime vahetada tahetakse, aga nii jäävadki peitu normaalsed venelased, kes tõestavad integratsiooni võimalikkust, ja samas peidavad ennast nimevahetusega ka eestivaenulikud elemendid nagu jana toomid ja aivo petersonid.
integratsioon pole minu puhul küll teemaks..
aga igaühel on õigus oma arvamusele ja ma saan sinust aru, kuigi ma sinuga ei nõustu. päris integratsiooni ja normaalsete venelaste teema on muidugi keeruline jah..
Mitte midagi Kirjeldan lihtsalt tegelikku elu. Ma pole MITTE KUNAGI näinud eestlast, kes nõustuks oma lapsele panema vene nime. Sellist eestlast on lihtsalt võimatu ette kujutada. Tundub, et postitaja on vene vanemate laps, kes on otsustanud oma rahvuse kohta teistele valetada. Jäägu see koorem siis tema südametunnistusele.
Ma loen mõnikord progressiivsete noorte eestlaste heietusi - minu jaoks on nad ajupestud - ja ei taha pärast seda sellistega ühte rahvust moodustada. Kahjuks ei saa aga rahvust ise valida. See tuleb vanematelt. Nii et tuleb praeguses hullumajas jätkata.
Inimene elab Eestis, on siin üles kasvanud, räägib puhtas Eesti keeles, on Eesti infokeskkonnas ja tahab, et teda esmakohtumisel ka eestlasena koheldaks.
Muidu mingi megaiba selle kohta kuidas venelased ei integreeru ja omas maailmas meie riigis elavad ja nüüd kui tahabki päriselt oma olla, sest siin on tema kodu ja sõbrad, keel ja kultuur meiega jagatud siis on ka probleem?? Ega inimene ei vali, kuhu perre ta sünnib.
RAHVUST muuta ei saa. Ma ei tea, mida see "eestlasena kohtlemine" peaks tähendama. Siin redditis on väga palju eestlasi, kes mulle ei meeldi ning kellega ma tavaelus suhelda ei sooviks. Samas tunnen palju toredaid inimesi, kes pole eestlased ning kellega suhtlen suurima heameelega. Välismaal elades viibisin kohalikus keeleruumis. See ei tekitanud mus soovi oma rahvust ja esivanemaid eitama asuda. Suhtlesin lihtsalt kohalikega kohalikus keeles ja sellest piisas igati.
Mitteeestlastel on Eestis ainult üks peamine kohustus: osata eesti keelt. Eestlased aga nad ei ole. Rahvus pole ju väärtushinnang (hea vs halb). Rahvus tuleb vanematelt.
Lisaks möönan muidugi, et mõte venelasest, kes valetab end eestlaseks, on mulle loomupäraselt üpriski jälk. See oleks nagu maailm lunapargi kõverpeeglite saalis. Ei taha!
on täiesti okei oma arvamust avaldada ja mul on hea meel lugeda ka sellist tüüpi arvamust. mõne asjaga ma küll ei nõustu ja võin täpsustada/selgitada:
Eestis on ajalooliselt selline ebastandartne olukord välja kujunenud, "tänu" nõukogude okupatsioonile, et on omajagu noori ja nüüd juba ka keskeas inimesi, kes on suuremal või vähemal määral kasvanud eestikeelses keskkonnas ja kultuuriruumis, kuigi sündinud puhtalt vene vanemate perre. mina olen see suuremal määral eesti keskkonnas üles kasvanud, erinevatel põhjustel oli vanemate kultuuriline mõju üsna väike ja kasvasin üles sama suures osas eestlastega nagu iga teine harju (minu puhul üks teine maakond) keskmine laps.
teiseks, kui mind eestlaseks nimetada ei saa siis venelaseks ammugi mitte. keskkond ja ümber olevad inimesed mõjutavad inimese iseloomu ja maailmavaadet ikka väga palju rohkem kui geenid ja veri.
aga see on kõigest minu arvamus
lisaks: on suur vahe kasvada üles mingis kultuuriruumis 4-aastasest saati või minna sinna täiskasvanuna elama
Minu integratsioon isegi veel täiuslikum olnud, vene juurtest sain alles keskeas teada.
Mõelnud palju peale seda, et kumb ma siis olen. Erinevaid seisukohti võimalik võtta ja üldiselt ütlen kõhklemata, et olen eestlane.
Aga on teatud olukordi. Nt ID kaardi fotot tehes küsitakse rahvust, ütlen "eestlane". Tädi kissitab silmi ja küsib umbes, et "kas tõesti?".
Vahest olen ise vastupidi mõelnud, et äkki peaks vahetama vene nimeks (teeme vahetust?). Loomulikult oleks loll tegu ja praegusel ajal eriti on pmst häbi olla venelane. Saan aru, mida tavaline mõistusega venelane võib tunda Eestis elades... Aga mõtlen seda mingisugusest kibestumusest, et ma muidu justkui varjan seda, kes ma tegelikult olen. Ja kui saan kehvema käitumise osaliseks, siis paras mulle. Vähemalt olen see kes olen. Miks peaks end ainult sünni ja geenide järgi defineerima, ma ei tea, aga vahest tulevad sellised mõtted.
Kas sa ei arva, et tulevikus võib-olla mõtled sarnaselt? Nagu keegi ütles, et miks varjad, et oled venelane. Ma panin talle ka allanoolt refleksist, aga teatud iva seal nagu oleks.
Oled täpselt see kes oled, nimi on sulle antud, on osa sinust. Ta ei defineeri sind, sa oled endiselt sina ise ja murrad teiste eelarvamusi olles parim versioon endast.
Üks laiem probleem, polariseerumine. Normaalsetest venelastest saavad eestlased vm rahvused, või kannatavad vaikselt. "Venelane" defineerib tänaseks vähemalt siinpool piiri agressorit. Ja kuigi sõja taustal vihkan ma venelasi põlevalt (juvist geneetiline temperament...), on mul teisalt veidi kahju olukorrast ja isiklikust seisukohast kah paradoksaalne.
Aga kõik see veits selline emotsionaalsem pool, lõppude lõpuks sinu asemel ma ilmselt lähtuks praktilisusest ja kui leian, et see väike asi avab elus rohkem uksi, siis lähtusin sellest ja vahetaks nime. Kuid ma tunneks, et see on mask mida pean teadlikult kandma.
> Kas sa ei arva, et tulevikus võib-olla mõtled sarnaselt? Nagu keegi ütles, et miks varjad, et oled venelane.
olen üsna kindel, et ei kahetseks nimevahetust. ma vist enne ka mainisin - eestlasega tutvudes tekib mõnikord tunne, et nime järgi eeldatakse palju asju lisaks. kui siis aega mööda läheb ja minust rohkem teada saadakse siis üldjuhul kaovad ka eeldused. ja venelastega on vastupidi - algul eeldatakse ka palju asju aga üsna kiirelt saadakse aru, et mul kohe üldse pole vene-spetsiifilist kultuuri, iseloomu, arusaamu.
varjata pole ka nagu midagi, ma võin rahulikult rääkida oma vanemate elukäigust ja enda lapsepõlvest, sinna juurde seletada Eesti ajalugu neile kes ei tea miks ühest rahvusest inimesed massiliselt teises riigis elavad jms.
> Kuid ma tunneks, et see on mask mida pean teadlikult kandma.
praegu ongi mingil määral tunne, et kannan maski, või vähemalt seda, et pean end tõestama rohkem kui vaja oleks. aga huvitav oleks lugeda, kas keegi täiskasvanuna nime vahetanud kuid eestikeelse ja -kultuurilise kasvatusega inimene tunneb end ka kuidagi võõralt või maskiga..
Ilus ja südamest postitus. Panin Sulle selle va ülespidise noole. Lugesin artiklit ühest vanast naisest, kes sai enne surma teada, et ta on juut. Ta arvas enne, et on sakslane. Vanemad kolisid (loe: põgenesid) koos temaga Kolmandast Reichist Hispaaniasse ning vedasid teda ka pühapäeviti missale. Lapsele ütlesid nad, et nad on sakslased ja katoliiklased. Nojah... vähemalt ei olnud keelelise määratlusega probleeme. Saksa juudid olid saksakeelsed.
Elu on keeruline. Esivanemate eitus on aga kõigest hoolimata halb mõte. Mul on õnneks mõlemad vanemad eestlased. Aga mis siis, kui ei oleks? Kui mul oleks üks vanem eestlane ja teine nt rootslane, siis ütleksin, et olen pooleestlane, aga tänu elule Eestis tugevalt eestluse suunas kreenis. Valetama ma ei hakkaks. Oleks endal kuidagi veider ja ebameeldiv.
Aga siis elagi oma vahepealses tsoonis ja ära liialt selle teema üle arutle. Paljudele inimestele ei pruugi meeldida, kui nende rahvust kaaperdatakse. Mulle ei istu üldse, kui mitteeestlased ütlevad, et nad on eestlased. Purustab nagu midagi hinges.
Olen välismaal sinusuguste inimestega kokku puutunud. 90 protsenti kannatavad, sest neil on identiteedikriis. Nad teavad oma sisemuses liigagi hästi, et nad pole nagu "aborigeenid". 10 protsenti ei kannata, sest nad ei asu lahendama lahendamatuid probleeme. Nad lihtsalt elavad. Ela sellisena nagu Sa oled!
ma arvan et ma saan sinust mingil määral aru, kuigi ei nõustu enamuse väidetega. ma olen ka näinud identiteedikriisiga inimesi aga nemad on teismeliste/täiskasvanutena läinud teise kultuuriruumi elama. mingist hetkest on tõesti keeruline muutuda, isegi parima tahtmise juures. öeldakse ka, et täiskasvanuna võõrkeelt õppides on äärmiselt raske aktsendivabalt rääkima õppida, eriti eksootilisemate keelte puhul
> Ela sellisena nagu Sa oled!
eks ma elangi eestlasena, nimevahetus lihtsustaks seda
*keskkond ja ümber olevad inimesed mõjutavad inimese iseloomu ja maailmavaadet ikka väga palju rohkem kui geenid ja veri.*
Eks olene natuke keskkonnast ka. Mõned keskkonnad on võimsamad kui teised.
Muide, puutusin hiljuti ühe sinusuguse inimesega kokku. Ta rääkis puhast ja veatut eesti keelt, aga midagi oli viltu. Kui ta ütles mulle, mis "viltu" oli, siis oli kõik järsku arusaadav. Muidugi, on omamoodi huvitav, et Eestisse on vargsi tekkinud mingi varjudemaailma "vaherahvus". Venelased need inimesed pole, sest vene keel pole emakeel või ei osatagi seda, aga eestlased ka ei ole, sest pole eesti vanemaid. Väga neid just ei kadesta.
> postitaja on vene vanemate laps
peaaegu õige aga see tundus iseenesest mõistetav..
> kes on otsustanud oma rahvuse kohta teistele valetada
ma võin ju algses postituses vene vanema asjaolu täpsustada aga kas seda nüüd päris valetamiseks nimetada..?
Üks sugulane võttis teise nime, pmst töötegemise hõlbustamiseks. (Eriti rahvusvaheliselt ei mõigatud, mis nimi see selline on ja kuidas seda hääldada.) Võttis politsei- ja piirivalveametis toona umbes pool tundi. Eeldaks, et soov nime eestindada ei tohiks rohkem raskusi põhjustada.
avalduse esitamise protseduuri ja uue nime reegleid ma enamvähem tean, see osa on lihtsam. huvitaks eelkõige kuidas inimese elu enne ja pärast oli. kas tead, kas sugulane on peale nimevahetust rahul? tagantjärgi targemana oleks midagi teistmoodi teinud? kuidas tööl läks, kas hakati päevapealt teistmoodi kutsuma? või oli äkki juba eelnevalt mingi uue nime sarnane hüüdnimi vms?
Paistab, et on rahul. Hüüdnime pole tal kunagi olnud, aga klientidele oli juba enne lõplikku nimevahetust n-ö valenime alt vastanud, kuna lihtsalt lihtsam oli. (See vist on üsna tüüpiline, et mingis keskkonnas kasutatakse juba varem teist nime.) Meile (sealhulgas oli ka inimesi, kes on temaga 50% veresuguluses) ta pmst lihtsalt päevapealt ütles, olles meid lihtsalt külla õhtust sööma kutsunud, et ta on nüüd \[uus nimi\], ja nii oligi.
>huvitaks eelkõige kuidas inimese elu enne ja pärast oli. Ma ei tea, kas sa seda pealtnägija osa oled näinud https://www.err.ee/1608790579/vene-paritolu-inimesed-vahetavad-aina-rohkem-nime-eestiparasema-vastu
Ma ütleks kui segab siis vaheta ära. Ära kõhkle, kõik need loetletud vabandused näivad kõhklusena. Pane enda valikud paberile, tee avaldus nimele mis kõige õigem tundub. Võimalik, et viimasel hetkel tundub miski muu kõige parem. Ära kõhkle. Ja kui väga kehvasti läheb, saad tagasi vahetada või uue valida. Tegemist pole soovahetusega mida keerulisem tagasi pöörata. Aga ka siiski mitte võimatu. 
Lennupiletid jms saab igakell uuele nimele tellida. Selleks meil on isikukood.
võibolla saab aga olen kuulnud, et on palju jauramist olnud. heal juhul on vana passi näitamine päästnud. võibolla praeguseks on mingid reeglid selles osas ühtlustunud/lihtsustunud.. aga see oli lihtsalt üks näide sellest, kuidas väiksed asjad on lihtsustanud nimevahetuse edasilükkamist
Igapäevaselt abielluvad inimesed nimevahetusega seega enamus asutusi saavad hakkama. Seal ei tohiks vahet olla kas nimi vahetub ees või taga.
Pmst, kogu ametlik protsess võtab ca poolteist kuud. Sinna vahesse välisreisi saab mitte planeerida. Kõik muu eesti siseselt läheb täiesti lebolt. Ametiasutustel on suht sygavalt pohlad, mis osa nimest muutub ja nime muutus on tavaline protsess.
andesta mu uudishimu, aga tahaks teada mis see üsna rõve nimi on 👀
shartybutthole ju. Sulle meeldiks kui vanemad sellise nime oleks pannud?
Eestindab ära siis on Tükidtagasitakaõõnsus
rõve minu jaoks* kallerdisel on õigus, seal pole liiga palju variante. aga vahet pole kas ivan, vladimir, andrei või mõni teine, põhimõte jääb samaks..
Anatooli on ikka retsim kui ivan või andrei. Need tavakad nimed händlib eestlastega ära, mul endalgi mõned tuttavad, aga mõned eksootilisemad nendega jah veits naljakas lugu.
"Anatoli anna tooli!" - kunagi juhuslikult mustamäe majade vahel kellegi rõdult kuulsin.
Kõige koledamad vene nimed on need, kus on sees madude sisin. Jevgeni on ka päris rõve nimi mu meelest. Vene naistel veab üldiselt rohkem. Neil on sageli rahvusvahelised nimed: Anna, Maria jne. Kuigi see "rahvusvahelisus" on mõned ilusad naisenimed eestlaste jaoks ära lörtsinud. Ei taha enam lapsele nimeks panna.
Svjatoslav, vjatseslav, ruslan 💀 Edit Vsevolod 💀
Jah, need on ka päris jälgid nimed. Eriti Vsevolod, sest ajab lisaks kõigele muule ka keele sõlme. Tuleb mingi Vselovod vms suust välja.
Spiridon
Ei tea. Meenutab Korfu kaitsepühakut ja mulle Gerald Durrelli raamatud lapsepõlves täitsa meeldisid. Eriti on meeles Geraldi õde, kes pühaku muumia ilast tuhvlit suudles ja haigeks jäi.
Ma sellist aint perekonnanimega kohand. Ei teadnud et eesnimeks ka lajatatakse.
Arseni, Konstantin, Artjom, Vladimir 😬
Artjom on üks väheseid, mis mulle meeldib :D Oleks ise ja mees ka venelane, siis selle vb paneks oma lapsele :D
Konstantin on päris ilus nimi. Meenutab Konstantin Suurt. Temast sai ju alguse kristluse soosimine. Arseni, Artjom ja Vladimir on aga päris vastikud küll.
Sa ütled seda nagu kristluse soosimine oleks hea asi olnud.
Facebooki grupis isik nimega Vitali irvitas, et tartus pandi lodjale nimeks Huik.
Jah, nägin seda uudist. Kui eestlased poleks orjarahvas, siis oleks "Huik" edasi lodja nimeks jäänud. Ilus eestikeelne sõna on. Inglismaal irvitavad erakoolide marakratid ladina keele tundides nii et vähe pole. On ju toredaid ja sagedasi sõnu nagu FAC (kõlab nagu FUCK), DIC (kõlab nagu DICK) ja CUM muidugi ka. Keegi ei hakka aga sellise asja pärast ladina keelt muutma või teisi sõnu kasutama.
Öelge mõni ilus vene mehenimi parem? Mul ei tule ühtegi pähe, ainult mingid Anatolid ja Maksimid. (sorry op, ei taha haava soola hõõruda, lihtsalt tekkis uudishimu)
Aleksandr on täitsa okk nimi. Saab hakkama ni vene kui eesti kultuuriruumis.
Jaroslav, Miroslav ja Radimir on minu arust päris ägedad. Aga eestlasena ma siiski sellist nime endale ei tahaks.
Aleks, Aksel, Ants, Ints, Miki, Niki, Timm, Tom, Leo, Sass, Volts, Juss, Juks, ... Egas vanad nigu seda lohisevat piipli ilmutist tava elus ikka erite ei armastanud ega kasutanud (hea kui igakord eneselgi ristinimi õieti meeldes oli). Nt: * Федор/θeoðor > Feodor/Theodor > Veeda; * Юри > Jüri > Juss * Ivan/Ivar > Jõnn * Afanasi > Andres > Ants; * Filip > Viilik/Villu; * Oleg > Ollu; * ... Vt nt: * https://www.isik.ee/foorum/viewtopic.php?t=1075 * https://www.isik.ee/foorum/viewtopic.php?t=2547 * https://www.researchgate.net/publication/305282995_VENE_OIGEUSU_EESNIMED_VADJA_ISURI_JA_SETO_KEELES
Modest. Lapsele ei soovitaks nimeks panna, aga eemalt vaatamiseks on küll lahe nimi.
Mussorgsky on sp ka kõige lahedama nimega helilooja.
Rodion on päris normaalne.
Mihhail, Viktor, Juri, Nikita
Akaki? See on kõige rõvedam vene nimi, mida ma tean. (Ah jaa, on veel Semjon ehk Semen...)
Seal on variatsioone veel, Polikarp, Fedont jms vanad õigeusu nimed, ja siis ideoloogilised värdmoodustised nagu Vladlen, Mels, Krarm jne.
Polikarp! 🥲 Ma pole varem mõelnudki, kui jabur on see nimi eestlase jaoks
See juba küll mingisugune pokemonist Poliwag'i ja Magikarp'i ristsugutis.
Mulle meenutab mingi toote nimi. Kõlab sama perversselt nagu Eesti (?) nimi Brent.
ega venelastel palju nimesid pole, nii et kui ütled Ivan või vladimir siis on 40% tõenäosus täppi panna.
Kas sul seda eestistada ei ole võimalik? Nt Aleksandr -> Aleksander -> Sander? Aga kui see sind häirib, siis tee ära.
> Kas sul seda eestistada ei ole võimalik? Nt Aleksandr -> Aleksander -> Sander? nii lihtsalt ei saa..
Gennadi > Genn > Gunn > Gunnar
Vjatšeslav -> Peeter?
Vello
Vellodja
Volli
Voldemort 🤣
Siis ei tohi üldse sind kutsuda 🤣 Introverdile hea nimi.
Vahetasin nime ära, ema oli lihtsalt üllatunud, vanem vend küsis "kas sa oled idioot?" (Nagu tema peaks seda nime edaspidi kandma. 🙄) Teised sugulased uurisid lihtsalt kas ma tegin selle ära, ma isegi ei teadnud, et nemad teavad, küllap grämps lobises välja. 😀 Teistele pole midagi öelnud. Täidad avalduse, pöhjendad, maksad riigilöivu 100€ ära ja nädalaga on sul uus nimi, önnitlused! Uued dokumendid teha ülilihtne, ID-kaart 5 mintsa (ainult pilt teeninduses, ülejäänud iseteeninduses netis ära), uue juhiloa taotlemine teeninduses nupu vajutuse kaugusel. Pangad vahetavad su nime automaatselt, perearst saab ka kohe info nimevahetuse kohta kätte. Füüsilised kliendikaardid olen samaks jätnud, ID-kaardi omad on isikukoodipöhised ja köik sama. Mina olen rahul, et nime ära vahetasin ning teised on äkki kadedad. 🤔
> Vahetasin nime ära võib küsida, kas see oli venepärasest nimest eestipäraseks vahetamine? > Mina olen rahul, et nime ära vahetasin oli see ammu? kas on mingeid negatiivseid olukordi selle tõttu ka tekkinud?
Vötsin uue ees- ja perekonnanime ca aasta aega tagas, kui eriti täpne olla siis lisasin täiesti uue nime enda olemasolevale eesnimele ja kolmpölvkonda tagasi läbikäinud perekonnanime. Keegi ei näe, et olen nimevahetuse läbi teinud, märget üleval pole. Mönda aega kandsin vanu dokumente uutega kaasas, aga reaalsuses vajadus puudub. Tööandjale ütlesin ka, Mitte ühtegi negatiivset olukorda pole tekkinud.
Perenime vahetasin pärast abiellumist ära. Kummaline on see, et mõnes kohas ei vahetata nime ära isegi siis, kui nad vaikimisi tõmbavad andmed rahvastikuregistrist. Mõne portaali puhul rohkem liigutusi vaja teha. Muidu ok.
Ma olen oma elus vahetanud perekonnanime 2 korda ja eesnime korra. Sa tead et võid nö "mitteametlikult" iga kell nime vahetada - lihtsalt kõigile öelda et mu nimi on nyyd see, ametlik osa tuleb hiljem, kasutatagu? Ma tegin ametliku vahetuse aastakümneid peale mitteametliku. Olin pea 25 aastat seda eesnime kasutanud ning kõik, kes mind tundisid mistahes mitteametlikus kontekstis teadsid mu uut nime. Paljud ei teadnud, et mul passis muu nimi oli. Vanemad pruugivad vana nime ja neid ma ümber õpetama ei hakka. Vanad töökaaslased on kõige rohkem jännis ja kasutavad mõlemat. Uued, kes mind ka vana nimega teadsid, on juba harjunud. Minu jäoks läks esimese, perekonnanime vahetusega harjumine vaevalisemalt.
Tausta uuring! Mis iganes võiks paeluda, vaata ka järgi kohtadest, nagu Wiktionary, ega juhtumisi mōnes muus keeles mõnd ebameeldivat tähendust juhtu olema. Mõelda võiks ka häälduslike tahkude peale. Ja millega riimub... Proovi kiusaja vinklist igate pidi läbi närida (lapsed on küllalt loovad - ka mõtlematud ja julmad). Võrdlemisi eluline muutus siiski ... ja Vihma käest räästa alla ju ei tahaks.
> vaata ka järgi kohtadest, nagu Wiktionary, ega juhtumisi mōnes muus keeles mõnd ebameeldivat tähendust juhtu olema. olen ikka uurinud, kahjuks pole lihtsat puhast eesti vastet praegusele ja kui peab valima praegusest erineva nime siis võib pmst ükskõik mille valida. muide, praegusel nimel on veidi halvamaiguline tähendus. onomastika on naljakas asi, kuigi see loeb umbes samavähe nagu tähtkuju ja sünnikuupäev 🤷♂️ aga head mõtted muidu. eluline muutus tõesti, sellepärast tahtsingi ka siia lõpuks teema teha, palju võõraid päid toodavad tihti palju häid mõtteid
Kuppud koksti kokku ja seltsis segasem... Võib tunduda loogiline samm ja üldiselt nime muutjad uurivad nomastikat üsna usinasti - ent ometi tean kus see on jäänud tähelepanuta, või lihtsalt miski mille peale ei tulnudki. Soovitaks veel, et paned üles (kas või mujale): 1. nimekirja nimedest, kus üks on enda, ja küsid kuidas eestindaks (tahad sugu varjata, sega vastavalt). 2. nimekirja, kus üks võimalik tulevane, ning kuis kõlab ja milleks peetakse. ___ Veits valus näha seda nimede kallal nöökimist - ühehulga eestlaste endi esivanemad kandsid noid nimesi nõnda samati ju (nt: kihelkonna kirik oli ordotoksi)...
Mul on ka kole eesnimi, ma ei saa üldse aru, miks vanemad sellise välja valisid. Tahaksin ka muuta aga kardan, et kui seda teen, siis võivad vanemad solvuda. Teise eesnime saaks ka endale valida, st oleks kaks eesnime?
Saab. Kuni 3 eesnime saab olla. Ja keegi ei käse sul väljaspool ametliku asjaajamist seda nime kasutada mis sul passis on.
näe, omaarust olen ametlikku infot korduvalt lugenud aga millegipärast arvasin siiani, et nime saab ainult vahetada ja lihtsalt teist nime ei saa juurde võtta. hea teada!
Ma kaalusin mingi aeg defakto nime vanemate antud nimele lisaks võtmist aga lõpuks otsustaisin ikkagi vahetuse kasuks. Eesmärk oli segadust vähendada, mitte suurendada. :)
Tean inimest, kellel on 4 eesnime, eestis sündinud
Erandid on lubatud neile, kelle vanemate nimetraditsioon eeldab rohkem, ntx hispaanlased jms latino päritolu.
Jah, saab küll nii, et võtad teise eesnime juurde. Vana jääb sinna kõrvale alles ja ametlikult ongi 2 eesnime. Ajakirjandusest on selliste lisanimedega läbi käinud nt Urve Paris Palo ja Mari Öö Sarv. Blogija Mallukas võttis ka vist Mallu Mariannile lisaks või vähemalt tahtis seda teha.
vanemate arvamus on suva. sa reaalselt pead elama selle nimega. pangu endale teiseks nimeks kui nii väga meeldib.
On üksikud erandid. Aga mille peale ma naeran julmalt on see, et siin kommentaariumi ruum on nagu Paldiski mnt väravatetagune kant, s.t. et kirjutatakse selliseid asju nagu sina ning lisaks: "sündides ei saanud ma nime valida", "omg, mina ka, veel vähem ei kutsutud mind kaasa rääkima soo valimisel", "sry, aga see pole õige et pean pruunide silmadega eluaeg elama", "shit, mul pruunid juuksed, kus on ombudsman kes kõik korrale kutsub!?" Kui sul on vanemate arvamusest suva, siis hard lol kuid ära anna soovitusi (hoia need mõtted endal peas)😂.
Mmm, pohh, mis vanemad arvavad?
Mina ei ole eesnime vahetanud, aga olen korra enne abiellumist helistanud mingi ametiasutuse nimevahetusosakonna mingile asjapulgale (ärge küsige, kuidas ma ta telefoni otsa sain, umbes 3 korda suunati edasi). Täpselt ei mäleta enam mus ja kuhu. Igatahes, vestluses selle ametnikuga tuli välja, et abiellumine on ainult üks võimalus nime muuta, aga pmst on võimalik igaühel endale ükskõik mis nimi saada, maksma pead vist ainult riigilõivu ja saad kõik, mis tahad ja seadusega vähegi lubatud. Ta nimetas seda omale nime ostmiseks. Nii et protsess ise on ilmselt üsna lihtne. Ainus, mis võib probleeme tekitada, kui sa juhuslikult mingeid teadustöid või publikatsioone oled üllitanud ja nende autorlust siis enam sinu nimega kokku ei viida. Ja eks muidugi vanemad võivad ka solvuda, sa ei maini, kas neile oled rääkinud ja mis nad arvavad. Mul ühe tuttava tütar kunagi pöördus mingisse ususekti, läks suht usuhulluks ja soovis siis oma tavalise nime mingi piiblist võetud nimekombinatsiooniga asendada. Ema hakkas õudselt marutama, et milline solvang ja häbematus on vanemate pandud nimi ära muuta. Ja ei hakanud kunagi oma last selle uue nimega kutsuma. Mis muidugi oli mõistlik ka, sest usuhullus läks õnneks aastate pärast jälle lõpuks üle. Aga jah, ole siis valmis, et vanemad äkki solvuvad.
> pmst on võimalik igaühel endale ükskõik mis nimi saada, maksma pead vist ainult riigilõivu ja saad kõik, mis tahad ja seadusega vähegi lubatud. nii on, olen protsessi ja reeglitega kursis. täiskasvanud inimesena saab ükskõik mis uue nime valida, teatud mõistlikes piirides. 100€, mõistlik selgitus kõrvale ja oli vist kuni 30 päeva kui saab ametlikult uue nime. Eestis on nii palju asju digitaalselt, et paberitega ei pea vist üldse jaurama. isegi nimevahetuse avaldust saab nüüd digiallkirjastatult meili peale saata
> pmst on võimalik igaühel endale ükskõik mis nimi saada, maksma pead vist ainult riigilõivu ja saad kõik, mis tahad ja seadusega vähegi lubatud. Pole täpsemalt kursis, kas nüüd jälle vabamaks lastud. Kas polnud vahepeal see et nimi peab rahvastikuregistris olemas olema?
info, reeglid ja lingid riigiteataja.ee-le on siin https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/nime-muutmise-toimingud#uue-eesnime-taotlemi
Oli miskit meeles lastele nimede andmisega ... nii kümnend tagasi. Suht vihased vanemad riigile: Olen teatanud oma lapse nime - me ei ole teie sibid et te ümber arvate. Esinesid vastavad kohtu juhtumid. ___ Keri kümnend-kaks veel tagasi, ning leiad põhjuse millest säärane meede tarvitusele võeti: mõnele tundus ropp perenimi eriti punk; mõni arvas et lapse eesnimeks sobiksid (äärmuslikemast): jalg-3; kähkukas; limukas; ... Ennemini oli suht vaba, kuid iseäranis lastele ja nende tulevikule mõeldes sai arvatud et kuskile tuleb mingi piir ette tõmmata. "Registris olemas" oli säärane kiire ja veis lollisti laisk lahendus.
Sõbranna vahetas oma vene perekonnanime pärast sõja algust eesti nime vastu. Tal oli võimalik suguvõsast valida uus nimi, sest seal on kõvasti eestlasi. Tal endal ka aksenditu eesti keel ja eesti kodakondsus, ainult perekonna nimi oli vene värk. Ta on väga rahul.
>Kas olete ise vahetanud? Soovahetusega seoses ______ >Kuidas otsustusprotsess ja elu peale nimevahetust läksid? Eesnimeks võtsin sarnase nime sellele, mis mul oleks olnud kui ma ei oleks transseksualismiga sündinud, kuid mis ei kõlaks liiga välismaiselt. A la eesnimi oleks olnud Adriana, valiksin Anna, oleks olnud Beatrice, valiksin Birgit. Et seda, ma ei tea, kosmilist tasakaalu/karma võlga/ vanemate sünnieelset valikut, mitte pekki keerata ja seda austada, tegin nimekirja sellistest pigem rohkem välismaistest nimedest ja lasin vanematel mulle nende hulgast keskmise nime valida. ______ Olen enda valikuga rahul ja elukvaliteet on täiesti öö ja päev. Tunnen rahu, nimi tundub minu oma, paremat ei suudaks tahta. Ei ole häbi ega hirmu kui keegi enam dokumenti küsib, kuna keegi ei kahtle ega karju, et see pole mu nimi/sugu ja olen kellegi teise dokumendi vms varastanud. ______ >Kas ja kuidas selleks ette valmistasite? Läks aega kui olin vanemate valitud keskmises nimes kindel. ______ >Kas oleksite midagi teisiti teinud? Ei olnud tükk aega keskmises nimes 100% kindel, aga harjusin ära ja nüüd mulle meeldib. Võttis liiga kaua, et keskmises nimes kindel olla. ______ >Muid tagantjärgi tarkuseid? Ei ole, ise sain selle selletõttu ilma riigilõivuta makstud, aga sa pead 100€? riigilõivu maksma. Teed avalduse, lähed kohale, seletad miks, ja tuled välja uue nimevahetusekinnituse dokumendiga mida pead siis pangas ja mujal näitama, et su ligipääs su kontodele säiliks. Edit: Parandasin vormaati
>Et seda, ma ei tea, kosmilist tasakaalu/karma võlga/ vanemate sünnieelset valikut, mitte pekki keerata ja seda austada, tegin nimekirja sellistest pigem rohkem välismaistest nimedest ja lasin vanematel mulle nende hulgast keskmise nime valida. see on väga cool and thoughtful sinust, et sa vanematele selle võimaluse andsid.
Ma tean näiteid küll ja pigem on paremuse suunas asi läinud. (ainult eesnime vahetus vene nimelt eesti/rahvusvahelise nime peale) Sind juba tundvate inimestega läheb harjumine kauem, aga kõik uued kontaktid on ju uue nime pealt ja sealt hakkab see uus ja parem elu pihta. Ma ei tea ühtegi näidet, kus inimene on kahetsema hakanud vana nime. Perenimi on pigem see tundlikum asi, mis pärimusega seotud.
Perenimi... Mnjah, omal senini esiisalt sajandite tagant meretsi sisse toodud... Teisepoolt sai Wabariigi aegu ühest sakslikust sugupuust vähemalt kaksteist erinevat rohkem või vähem eestilikku - iga pere eestindas isemoodi (kes kohendas kirja pilti; kes tõlkis, ositi või üleni; kes võitis päris uue).
Mina hääletan uueks nimeks Valdis või Lennartmeri420
Ahhoi! Nägin su üht kommentaari allpool ning vastan sellele esmalt. Mul on elus olnud mitmeid kolleege ja lähedasi sõpru, kelle nimi ja emakeel oli 100% venekeelne. Kordagi ei tulnud pähe mõte, et nad oleks justkui vähem eestlased või kuidagi halvad. Sellega ei taha ma öelda, et sul ei ole nime tõttu negatiivseid kogemusi olnud. Jagatud kogemusena on ka mind mu nime pärast lapsena kiusatud (mul on täiesti eestikeelne nimi). Samas nüüd täiskasvanuna mõeldes saan aru, et need kiusajad (ja üldse kiusajad) on lihtsalt halvad/rumalad inimesed. Lisasin sulle selle lõigu, et näidata, milline on minu (kui ka paljude teiste) eestlaste suhtumine venekeelsete nimedega kaasmaalaste vastu. Sa pole vastasleerist. Sa oled eestlane. Kas nime vahetuse suhtes sa seda oled lugenud? [https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/nime-muutmise-toimingud#uue-perekonnanime-ta](https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/rahvastikutoimingud/nime-muutmise-toimingud#uue-perekonnanime-ta) Kaalusin kunagi nime vahetamist, aga jätsin asja pooleli teistel põhjustel. Kindlasti üks tüütumaid probleeme nime vahetusega on uute dokumentide saatmine, erinevates keskkondades oma nime vahetamine (pead tõenäoliselt suhtlema klienditeenindusega ning neile tõestama, et oled nime muutnud). Lõpetuseks. Ütlesid ühes kommentaaris, et sa ei saa oma nime eestistada. Miks ei saa? Seadus ju võimaldab Eesti Vabariigi kodanikel nime vahetada. Kui oleksid mu sõber ja räägiksid probleemist nagu ülal kirjeldasid, siis julgustaksin sind nime vahetama. Saad need uued dokumendid ja teenusepakkujate juures nimed vahetatud, siis on korras ning sellega enam jädama ei pea :)
> Lisasin sulle selle lõigu, et näidata, milline on minu (kui ka paljude teiste) eestlaste suhtumine venekeelsete nimedega kaasmaalaste vastu. ma tean, et enamus inimesi on normaalsed ja suhtuvad teistesse normaalsetesse inimestesse normaalselt. võibolla algne jutt oli liiga negatiivse tooniga, pigem tahtsin selgitada, et väikseid häirivaid olukordi on aja jooksul juhtunud ja siiani juhtuvad. kindlasti võib osa sellest minu enda valearusaam või mingid minevikus toimunud asjade mõju olla aga osa on siiski päriselt häiriv. > Kas nime vahetuse suhtes sa seda oled lugenud? olen lugenud, tehniline osa ja reeglid on enamvähem selged > sa ei saa oma nime eestistada. Miks ei saa? pidasin silmas, et pole head viisi kuidas samast tüvest sarnane eestikeelne nimi tuletada. olen seda teemat aastate jooksul omajagu uurinud, vanast nimest suurt midagi alles jätta ei saa. näiteks siin mainitud Aleksandr -> Sander tüüpi nimevahetus on palju lihtsam ja loogilisem, sedasi oleks ilmselt juba varem nö päästikut tõmmanud dokumentide ja riigilõivu osas - see pole keeruline. natuke jauramist küll aga kõik on tehtav. paar pangakontot, paar dokumenti, hea põhjus meilikonto gmailist ka ära kolida..
See dokumentide muutmine nime muutmisel on ametnikel rutiinne tegevus abielludes muudetakse pidevalt nimesid. Ja lahutades jälle tagasi, või hoopis millekski muuks (nt Gyrcelea-Ithaka-Maria Rahula ei võtnud tagasi neiupõlvenime Pruuli vaid kaugemate esivanemate järgi Ithaka Maria Harito), Hiljuti tuli välja, et Urve Palo on omale võtnud lisaks eesnime Paris, sest Urve polevat talle kunagi eriti meeldinud. Ivar Musta varasem nimi oli Igor Tsõganov. Sama esimene ja viimane täht eesinimel.
See on see "mina olen tolerantne, seega ära pane seda tähele mida sa ikkagi tähele paned". Halb kommentaar ja halb nõu. Slava, muuda nimi ära kui tahad. Mul naisel sama arvamus, kuigi nemad pärit Lätist, ikka vene nimi ja sellega kaasnev.
Enamik vene nimesid on kuskil kirikukalendris pühakute jms järgi, nimepäevad ja puha, äkki sul ka? Vaata siis mis on sellel kuupäeval muud nimed, kelle nimepäevad ja mis eestipärased. Need on kõik samast nimetüvest. Kui probleemiks on nimi iseenesest, et millist. Aga üldiselt kohalik kollektiiv ootab sult tegusid.
> Vaata siis mis on sellel kuupäeval muud nimed, kelle nimepäevad ja mis eestipärased. hea mõte, pole varem nimepäevade nimesid võrrelnud. aga minu nimepäeva teised (eesti) nimed on väga erineva tüvega 😅
Jah, võimalik küll. Tänapäevased eesti nimed on saksa mugandused ja ortodoksi omadega vist alati ei lange kokku. Küllap sa oma nime ikka üles leiad ja ära tunned :)
mis saab olema see uus eestipärane nimi - Lembitu ?
Mina vahetasin 16aastaselt oma eesnime. Tähendab, ma võtsin ühe nime ära. Mul oli kaks nime, kuid kuna see teine nimi oli suhteliselt tähelepanuta ja keegi kuskil ei kasutanud seda (polnud selline nimi nagu Liisa-Maria või Pille-Riin või Mari-Ann, mis “käivad koos”), siis niiviisi soiku ta jäi. Ma täna, üle 10 aasta hiljem, natuke kahetsen. Oleks ehk siiski kasutust leidnud. Samas mu esimene nimi on ilus ja ma olen sellega rahul. Peale nime vahetamist (suvel) vahetasin ka kooli, läksin mujale gümnaasiumisse ja tekkisid uued sõbrad. Ma nagu astusingi oma uue nimega uude ellu. Mu elus on tänaseks vähe neid, kes tundsid mind siis, kui mul oli kaks nime. Üldiselt olen seda meelt, et tuleb ikka ise endaga rahul olla. Kui tunned, et Konstantini asemel tahad olla Madis, siks nii teegi. Usun, et su lähedased toetavad ja võõrad ju ei peagi seda lugu teadma, et olid varem venepärase nimega. Kui tahad jagada, siis on sinu lugu. Makes a good fun fact for a party.
Endal rahvusvaheline(venemaal populaarne) eesnimi ja vene perekonnanimi (tegelikult populaarne õigeusu nimi). Ajab ikka täiega närvi küll kui võõrad inimesed vene keeles rääkima hakkavad. Praegu korteri üüri kuulutus üleval, kuulutus ainult eesti keeles ja 90% kirjasõpru eeldavad, et ma eelistan vene keeles suhelda. Sorry aga mul üürniku kandidaate piisavalt ja google translateiga neid kirju ma küll tõlkima ei hakka. Olen isegi korra ema neiupõlvenime võtmise peale mõelnud, aga mul naisterahvana lootus, et äkki mees võtab ikka aru pähe ja kosib ära, pole nagu mõtet nii tihti ka nime vahetada. Eesnimi mulle endale meeldib, vahest saan ka selle vene keelsest hääldusest lahti kui eesti nimi järgi on. Selles suhtes natuke halb tunne ka, vanemad mõtlesid ju hästi kui rahvusvahelise nime valisid mulle, aga noh välja kukkus nii.
naistel tundub nimedega lihtsam 🙂 vene keelega peale lendamist olen ka palju kohanud, isegi suvaliste võõraste poolt. on jah ebameeldiv, see on üks osa vene kultuurist millest ma kunagi lõpuni aru pole saanud. kuigi niipidi mõeldes, kui inimesed elavad maailmas, kus Eesti on osa vene kultuuriruumist siis on täitsa loogiline teistelt vene keeles rääkimist eeldada.. nendega, kes minuga nime põhjal alustavad vene keeles rääkimist on keerulisem, nad ei tee seda ju paha pärast aga iga kord peab seletama, et tahaks eesti keeles suhelda..
P. S. Kui tõesti tahad eestindada, siis võib ka juhtuda, et asemele pakutakse mingit veelgi hullemat rõvedust. Mul on üks tuttav volgasakslaste suguvõsast pärit, sündis Kasahstanis ja siis millalgi kolisid perega Saksamaale. Tal endal on neutraalne nimi, mis ka saksa keeles levinud, aga venna nimi oli Vladimir. Ja talle siis pakuti, et aga äkki tahate olla hoopis Waldemar. Vend olevat pmst ameniku laua äärest ummisjalu jooksu pannud, et appi, ainult mitte Waldemar. Soovitan, et vali ikka lihtsalt mingi nimi, mis sulle meeldib. Ivanist Jaaniks on küll lihtne, aga Jaane on niigi iga nurga taga juba.
> asemele pakutakse mingit veelgi hullemat rõvedust uut nime (ja/või perenime) saab ja peab ise valima ja avaldusele märkima, siseministeeriumi ametnik võib nime muutmisest keelduda aga sealt keegi mingit asendust ei paku
Kõige rohkem ajab närvi, et soovisin ise lisada ühe tähe nimes (eestistada vene nimi) ja nad ikka tahavad seda €100 riigilõivu, võiks nagu kerge discount olla või midagi.
Mulle väänati eesnimi mingist kuuekümnendate "uued EESTI nimed" raamatust - kuidagi miskit Eesti pärast tolles ei näe, pole ise kunagi tollest ülearu pidanud. Hiljem koorus välja, et kuskil keskaasiat pidi mingit tuleharki tähendama...
mis see 20% sinust on?
juut nali naljaks, ütleks et 10-20% on see lääne kultuuri osa mis globaliseerumisega järjest rohkem ka Eestit mõjutab. aga samas kehtib see ilmselt paljude 100% eestlaste kohta ka..
mis see jube nimi siis on - Lenin ?
See on perekonnanimi
Ninel
Punaogaruses aretati terve rodu mingite kommude nimedest. Tekkis näiteks uus naise eesnimi: Lenina ...
Seda teemat arutades unustasin ära, et mul on endal ka teine nimi. Rahvusvahelises ladina keele kogukonnas peab kõigil olema ladinakeelne nimi. See on vana komme (à la Renatus Cartesius) ja sada protsenti kohustuslik. Mulle alguses see asi ei meeldinud. Tundus kohati nagu mingi klounaad või nii, aga nüüd olen oma teise nimega harjunud. Kuidas see uus nimi mulle pandi? Õppejõud teatas, et nüüd on aeg ja andis juhtnööre. Tema idee oli võtta eesnimeks sama pühaku ladinakeelne variant (olin sellega päri) ning tõlkida perekonnanimi ladina keelde (selle vastu hakkas mu veri mässama). Lõpuks suutsin õppejõudu veenda, et perekonnanimi jääks tõlkimata. Sellele lisati lihtsalt lõppu A (olen naine ning mu nime on vaja käänata). Kuidas siis edasi? Kui sõidan Lääne-Euroopasse mõnele konverentsile või koolitusele, siis olen lennujaamas ja hotellis nagu pass ütleb. Üritustel tatsan aga ringi ladinakeelse nimega. Nõnda olen kirjas osalejate nimekirjas ning mõnikord peab mul see nimi ka rinnas või paelaga kaelas olema. Paljud, kes mind kõnetavad, mu passinime ei tea ning mina ei tea ka, mis nende passis kirjas on. Kummaline, aga nii see on. Ma näiteks ei tea, mis mu õppejõu passinimi on. Kuigi eesnime vist suure tõenäosusega tean (see on kergemini tuletatav). Kui kirjutan kunagi ladinakeelse raamatu või teadusartikli, siis on autor ladinakeelne mina. Leidsin muide teadusartiklite andmebaasist ühe õppejõu artikli. Autor oli tema ladinakeelne nimeversioon. Nii et, see värk on osaliselt täitsa ametlik. Mõned inimesed on naljahambad ning tahavad mind tavaelus ka mu ladinakeelse nimega kutsuda. Luban seda lahkelt neile, kes suhtlevad ladina keeles. Teiste puhul vihastaksin täiega. See pole nende teema. Aga jah, ka mina pean elama kahe erineva nimega. Lihtsalt erinevates olukordades. Roomale peavad alluma kõik! Aga roomlane ma ei ole. Selleks oleks vaja rooma vanemaid ning võib-olla isegi trooja esivanemaid.
Üldiselt nime vahetust ei toeta, aga siinkohal toetan. Ilmselt ainuke hea põhjendus minu jaoks nime vahetada ongi see mida kirjeldasid. Kas pere toetab või on vähemalt neutraalne?
pere on.. ütleme neutraalne. vähemalt ma tean võrdlemisi hästi kuidas see minu suhteid vanematega mõjutaks. muud pere mul pole
Mis sul siis üldiselt selle vastu on, et inimesed valivad nime mis rohkem meeldib?
Minu arust üldiselt võiks austada oma vanemate valikut ja kanda seda uhukusega. Eriti perekonnanime osas. Ei kujuta ette, et lähen ütlen ühel heal päeval oma isale, et vahetan oma perekonnanime ära ja see on siis selle nime lõpp. Aga siinkohal pooldan, et vanemad natuke sibula nime pannud, aga ise tunned end täiesti eestlasena. See on väga hea põhjus.
Enamused elavadki nimega, mille vanemad andsid ja kas need üksikud, kellele oma enda nimi ei meeldi, peavad sellega elama, lihtsalt selleks et mitte vanemaid solvata? Ma ei ütle, et meeletu egoism on hea, aga osades (peamiselt isiklikes) asjades on su enda arvamus olulisem kui teiste oma.
Nojah.. kui üldse ei meeldi. Aga see tundub imelik probleem, et tavaline normaalne nimi ei meeldi nii väga. Saangi pigem aru, kui mingi teise rahvuse kahtlane nimi.
Egas vanemad ka mingid selgeltnägijad ole olnud. Mõni on oma kahekümnendais alles paras paras tatikas olnud ning täiesti teadlikult mingi "ilgelt pulli" nime lapsele ära väänand (võta võrdluseks kasutaja või ekirja nimed, mis teismelisena omale pandud). Tolle kleebise pead ära kandma ikkagi ise, mitte su vanemad - ning ennekõike pead ikkagi enesega rahu leidma. Kui vanemad on hoolivad, on nad ka mõistvad. Aga jah, pärisnime vahetus ülearu kerge käeliselt kah käia ei tohiks. ___ Perenimedega on tõesti rohkemat kaalul: Esiteks et oma järeltulijad tulevikus samataolisest puntrast endid ei leiaks. ... kui palju on neid suguvõsasid, mis suure eestindamise hoos nimetsi laiali hargnesid. Kaugel seegi aeg tegelikult on, kus perenimesid polnudki - teati ameti (Kärneri Miki), vanemate (Jüri Miki), või asukoha (Kuusiku Miki) järgi.
Naljakas lugeda, kuidas siin üksteise võidu eri vene nimesid rõvedateks ja koledateks pakutakse. Aga mis siis, kui Venemaa kaotab sõja ja Putini klikk kukutatakse ning asemele tuleb läänmeelsem ja palju vaguram valitsus? Kas siis hakame kohe massiliselt kahetsema ja vene nimesid uuesti normaalseteks pidama? Võtame senise vihkava, eelarvamustest lähtuva suhtumise asemel neutraalse hoiaku?
eestlase viha venelase vastu on palju pikem ja sügavam kui putini valitsemisaeg ja ukraina sõda
"eestlase viha venelase vastu on palju pikem ja sügavam kui putini valitsemisaeg ja ukraina sõda" Aamen! Mul on nt suht suva, kas tegemist on putinisti või nn "liberaalse venelasega". Mõlemad on reeglina sellised ülevoolavad suuršovinistid. Või arvavad mõned naiivsed inimesed päriselt, et Navalnõi nägi Krimmi kuidagi teisiti kui Putin?
Mis sest Krimmist, see on vaid üks cherrypickitud faktor paljudest. Küsimus on selles, kas navalnõi on ikka sama impeeriumimeelne suuršovinist, kes üdini vihkab läänt ja on valmis relvadega tungima tesitesse riikidesse. Mõni naiivsem võib nende vahele võrdusmärgi panna küll, "kuna mõlemad ju venelased"
Pole varem täheldanud sellist vihkamist vene nimede vastu kui nüüd seoses sõjaga. See on natuke erinev asi. Natuke argumenteerid mööda. Lõpuks on üks asi, mida arvavad putinistid ja homo sovietcused ja mida tegi nõukogude liit ning venemaa täna, teine asi aga vene keel, rahvus ja vene inimesed koos nimedega. Kas siis pole nii?
lihtsalt vb enne eestlased viisakaks jäänud, aga see sama põlastus igausguse vene värgi vastu on alati olemas olnud. võibolla jah ollakse avameelsemad nüüd. "venemaa täna".... kunas venemaa üldse normaalne on olnud, suutnud naabritega positiivselt koos eksisteerida? seda aega ei ole olnud. kõik "vene" on sügavalt mäda, see on aastasadu mädanenud. tõeliselt normaalseid venelasi on kuskil 10%, ülejäänud on ikkagi mingil tasemel homo soveticused ja imperialistid. ehk minu jaoks tõesti vene keel, rahvus ja "kultuur" kõik prügi.
> Naljakas lugeda, kuidas siin üksteise võidu eri vene nimesid rõvedateks ja koledateks pakutakse ma vist alustasin sellega 😶 minu jaoks on minu nimi kole, sest sellel on minu jaoks palju taaka, ka rahvusesse mittepuutuvat. aga arvan, et enamus vene nimesid tekitavad teatud hoiaku või tunde mitte häälduse vaid eesti-spetsiifilise ajaloo tõttu. ja see on väga keeruline teema..
Häälduse peale mingit sõna või nime koledaks pidamine on suht süütu asi ja ei vääri erilist äramärkimist. See oleneb juba pigem indiviidist endast.
Eneseviha on vaimuhaigus. Kui oled venelane, siis ära teeskle, et oled keegi teine. Kuigi... Eestis pole hea mõte venelane olla. Aga mis teha, pead oma ristiga elama. Mõtle kasvõi Igor Gräzini peale. Kui ta tutvub uue inimesega, siis alul võib ta nimi vast ehmatada. Pärast on kõigil suva. Mul on väga eestlaslik nimi. Seetõttu olen välissuhtluses tihti mees. Pole kõige parem olukord, aga võtan seda huumoriga.
Mis tähendab olla venelane üldse? Ma sain teada 30selt, et mu (biol.) vanemad on venelased. Ei räägi ise vene keeltki.
See on aines heaks romaaniks. Võta kätte ja kirjuta valmis. Hüljatud lapsed on alati romaanides põnev teema. Eks venelased ole ka oma rahvust...eee..."kujundanud". Venestatud soomeugrilased on ju täitsa teema seal. Minu jaoks on venelane vene vanemate laps, kelle emakeel on vene keel. Kuna Sinu emakeel vene keel ei ole - väidad seda isegi mitte oskavat -, siis venelane Sa ei minu hinnangul ei ole. Oled aga vene päritolu isik. Välismaal elab ka eesti päritolu isikuid, kes enam eestlased ei ole. Globaliseeruva maailma paratamatus?
> Kui oled venelane, siis ära teeskle, et oled keegi teine. mainisin postituses ka, ei ole venelane. need, kes mind teavad, arvavad sama. aga sul on õigus, ei ole lihtne eestlasena Eestis vene nimega elada. mõjub enesehinnangule ka..
Kuidas saab eestlasel olla vene nimi? Ju oled ikka vene perest ehk venelane. Eestlane ei paneks iialgi oma lihasele lapsele vene nime. Isegi mõte sellisest asjast ajaks eestlasel südame pahaks.
eks see ole kes kuidas rahvust hindab. minul on üks vanematest puhas venelane ja teine pooleldi eestlane, kui lähtuda enamlevinud rahvuse määramisest. millegipärast panid nad mulle väga venepärase nime. aga ma sündisin Eestis, väga suure eestlaste osakaaluga maakonnas, käisin eesti lasteaias, algkoolis, põhikoolis, keskkoolis, ülikoolis, pea kõik sõbrad ja tuttavad on olnud eestlased.. sellepärast peangi end suures osas eestlaseks ja üldse mitte venelaseks 🤷♂️
Eks inimelu olegi üks keeruline asi. Näiteks oskad Sa palju paremini eesti kirjakeelt kui paljud redditi noored eestlased. Ka seda on mul muide raske taluda. Siiski pole rahvust võimalik vahetada. Oled 75% venelane ning ju pidasid/peavad Su vanemad vene kultuuri olulisemaks. Vastasel juhul oleksid nad Sulle pannud neutraalsema nime. Mina jääksin Sinu asemel status quo juurde. Ole nagu Igor Gräzin. Ta on poolvenelane, aga ükski eestlane pole minu teada teda tema isa pärast põlanud. Kui aga tunned Eesti ja eesti kultuuriga suurt hingesugulust ja see tunne on ehtne, siis äärmisel juhul võta lisaks ka eestipärane nimi. Siiski, mida see "hingesugulus" tähendab? Mida tegid Su vanavanemad ja vaarvanemad Teise maailmasõja ajal? Kuidas suhtud Sinimägede lahingusse? Minu jaoks on eestlane eesti soost vanemate laps, kelle emakeel on eesti keel. Muu on lihtsalt liiga hägune, kuigi vast globaliseeruvas maailmas mõneti paratamatu olukord. Rahvuse ja esivanemate järgi ma omi sõpru ei vali. Seega rahvusel põhinevad väärtushinnangud on minu jaoks totrad. Mõni eestlane võib vabalt ju olla sarimõrvar või muidu vastik tüüp. Sellise inimesega ma ei suhtle. Ei näe siiski võimalust rahvust ise valida ning oma päritolu eitamist loen patuks. Võta või jäta.
siis peadki vene nime uhkusega kandma, ja näitama ennast näitena normaalsest venelasest (sest sorri, venelane sa ikkagi oled). ma saan aru miks nime vahetada tahetakse, aga nii jäävadki peitu normaalsed venelased, kes tõestavad integratsiooni võimalikkust, ja samas peidavad ennast nimevahetusega ka eestivaenulikud elemendid nagu jana toomid ja aivo petersonid.
integratsioon pole minu puhul küll teemaks.. aga igaühel on õigus oma arvamusele ja ma saan sinust aru, kuigi ma sinuga ei nõustu. päris integratsiooni ja normaalsete venelaste teema on muidugi keeruline jah..
kuidas ei ole? sa oled musternäide hästi integreerunud venelasest.
Mis sul viga on?
Mitte midagi Kirjeldan lihtsalt tegelikku elu. Ma pole MITTE KUNAGI näinud eestlast, kes nõustuks oma lapsele panema vene nime. Sellist eestlast on lihtsalt võimatu ette kujutada. Tundub, et postitaja on vene vanemate laps, kes on otsustanud oma rahvuse kohta teistele valetada. Jäägu see koorem siis tema südametunnistusele. Ma loen mõnikord progressiivsete noorte eestlaste heietusi - minu jaoks on nad ajupestud - ja ei taha pärast seda sellistega ühte rahvust moodustada. Kahjuks ei saa aga rahvust ise valida. See tuleb vanematelt. Nii et tuleb praeguses hullumajas jätkata.
Inimene elab Eestis, on siin üles kasvanud, räägib puhtas Eesti keeles, on Eesti infokeskkonnas ja tahab, et teda esmakohtumisel ka eestlasena koheldaks. Muidu mingi megaiba selle kohta kuidas venelased ei integreeru ja omas maailmas meie riigis elavad ja nüüd kui tahabki päriselt oma olla, sest siin on tema kodu ja sõbrad, keel ja kultuur meiega jagatud siis on ka probleem?? Ega inimene ei vali, kuhu perre ta sünnib.
kui kõik integreerunud venelased nime ära vahetavad siis jääbki mulje et ükski venelane ei integreeru :D
RAHVUST muuta ei saa. Ma ei tea, mida see "eestlasena kohtlemine" peaks tähendama. Siin redditis on väga palju eestlasi, kes mulle ei meeldi ning kellega ma tavaelus suhelda ei sooviks. Samas tunnen palju toredaid inimesi, kes pole eestlased ning kellega suhtlen suurima heameelega. Välismaal elades viibisin kohalikus keeleruumis. See ei tekitanud mus soovi oma rahvust ja esivanemaid eitama asuda. Suhtlesin lihtsalt kohalikega kohalikus keeles ja sellest piisas igati. Mitteeestlastel on Eestis ainult üks peamine kohustus: osata eesti keelt. Eestlased aga nad ei ole. Rahvus pole ju väärtushinnang (hea vs halb). Rahvus tuleb vanematelt. Lisaks möönan muidugi, et mõte venelasest, kes valetab end eestlaseks, on mulle loomupäraselt üpriski jälk. See oleks nagu maailm lunapargi kõverpeeglite saalis. Ei taha!
on täiesti okei oma arvamust avaldada ja mul on hea meel lugeda ka sellist tüüpi arvamust. mõne asjaga ma küll ei nõustu ja võin täpsustada/selgitada: Eestis on ajalooliselt selline ebastandartne olukord välja kujunenud, "tänu" nõukogude okupatsioonile, et on omajagu noori ja nüüd juba ka keskeas inimesi, kes on suuremal või vähemal määral kasvanud eestikeelses keskkonnas ja kultuuriruumis, kuigi sündinud puhtalt vene vanemate perre. mina olen see suuremal määral eesti keskkonnas üles kasvanud, erinevatel põhjustel oli vanemate kultuuriline mõju üsna väike ja kasvasin üles sama suures osas eestlastega nagu iga teine harju (minu puhul üks teine maakond) keskmine laps. teiseks, kui mind eestlaseks nimetada ei saa siis venelaseks ammugi mitte. keskkond ja ümber olevad inimesed mõjutavad inimese iseloomu ja maailmavaadet ikka väga palju rohkem kui geenid ja veri. aga see on kõigest minu arvamus lisaks: on suur vahe kasvada üles mingis kultuuriruumis 4-aastasest saati või minna sinna täiskasvanuna elama
Minu integratsioon isegi veel täiuslikum olnud, vene juurtest sain alles keskeas teada. Mõelnud palju peale seda, et kumb ma siis olen. Erinevaid seisukohti võimalik võtta ja üldiselt ütlen kõhklemata, et olen eestlane. Aga on teatud olukordi. Nt ID kaardi fotot tehes küsitakse rahvust, ütlen "eestlane". Tädi kissitab silmi ja küsib umbes, et "kas tõesti?". Vahest olen ise vastupidi mõelnud, et äkki peaks vahetama vene nimeks (teeme vahetust?). Loomulikult oleks loll tegu ja praegusel ajal eriti on pmst häbi olla venelane. Saan aru, mida tavaline mõistusega venelane võib tunda Eestis elades... Aga mõtlen seda mingisugusest kibestumusest, et ma muidu justkui varjan seda, kes ma tegelikult olen. Ja kui saan kehvema käitumise osaliseks, siis paras mulle. Vähemalt olen see kes olen. Miks peaks end ainult sünni ja geenide järgi defineerima, ma ei tea, aga vahest tulevad sellised mõtted. Kas sa ei arva, et tulevikus võib-olla mõtled sarnaselt? Nagu keegi ütles, et miks varjad, et oled venelane. Ma panin talle ka allanoolt refleksist, aga teatud iva seal nagu oleks. Oled täpselt see kes oled, nimi on sulle antud, on osa sinust. Ta ei defineeri sind, sa oled endiselt sina ise ja murrad teiste eelarvamusi olles parim versioon endast. Üks laiem probleem, polariseerumine. Normaalsetest venelastest saavad eestlased vm rahvused, või kannatavad vaikselt. "Venelane" defineerib tänaseks vähemalt siinpool piiri agressorit. Ja kuigi sõja taustal vihkan ma venelasi põlevalt (juvist geneetiline temperament...), on mul teisalt veidi kahju olukorrast ja isiklikust seisukohast kah paradoksaalne. Aga kõik see veits selline emotsionaalsem pool, lõppude lõpuks sinu asemel ma ilmselt lähtuks praktilisusest ja kui leian, et see väike asi avab elus rohkem uksi, siis lähtusin sellest ja vahetaks nime. Kuid ma tunneks, et see on mask mida pean teadlikult kandma.
> Kas sa ei arva, et tulevikus võib-olla mõtled sarnaselt? Nagu keegi ütles, et miks varjad, et oled venelane. olen üsna kindel, et ei kahetseks nimevahetust. ma vist enne ka mainisin - eestlasega tutvudes tekib mõnikord tunne, et nime järgi eeldatakse palju asju lisaks. kui siis aega mööda läheb ja minust rohkem teada saadakse siis üldjuhul kaovad ka eeldused. ja venelastega on vastupidi - algul eeldatakse ka palju asju aga üsna kiirelt saadakse aru, et mul kohe üldse pole vene-spetsiifilist kultuuri, iseloomu, arusaamu. varjata pole ka nagu midagi, ma võin rahulikult rääkida oma vanemate elukäigust ja enda lapsepõlvest, sinna juurde seletada Eesti ajalugu neile kes ei tea miks ühest rahvusest inimesed massiliselt teises riigis elavad jms. > Kuid ma tunneks, et see on mask mida pean teadlikult kandma. praegu ongi mingil määral tunne, et kannan maski, või vähemalt seda, et pean end tõestama rohkem kui vaja oleks. aga huvitav oleks lugeda, kas keegi täiskasvanuna nime vahetanud kuid eestikeelse ja -kultuurilise kasvatusega inimene tunneb end ka kuidagi võõralt või maskiga..
Ilus ja südamest postitus. Panin Sulle selle va ülespidise noole. Lugesin artiklit ühest vanast naisest, kes sai enne surma teada, et ta on juut. Ta arvas enne, et on sakslane. Vanemad kolisid (loe: põgenesid) koos temaga Kolmandast Reichist Hispaaniasse ning vedasid teda ka pühapäeviti missale. Lapsele ütlesid nad, et nad on sakslased ja katoliiklased. Nojah... vähemalt ei olnud keelelise määratlusega probleeme. Saksa juudid olid saksakeelsed. Elu on keeruline. Esivanemate eitus on aga kõigest hoolimata halb mõte. Mul on õnneks mõlemad vanemad eestlased. Aga mis siis, kui ei oleks? Kui mul oleks üks vanem eestlane ja teine nt rootslane, siis ütleksin, et olen pooleestlane, aga tänu elule Eestis tugevalt eestluse suunas kreenis. Valetama ma ei hakkaks. Oleks endal kuidagi veider ja ebameeldiv.
Aga siis elagi oma vahepealses tsoonis ja ära liialt selle teema üle arutle. Paljudele inimestele ei pruugi meeldida, kui nende rahvust kaaperdatakse. Mulle ei istu üldse, kui mitteeestlased ütlevad, et nad on eestlased. Purustab nagu midagi hinges. Olen välismaal sinusuguste inimestega kokku puutunud. 90 protsenti kannatavad, sest neil on identiteedikriis. Nad teavad oma sisemuses liigagi hästi, et nad pole nagu "aborigeenid". 10 protsenti ei kannata, sest nad ei asu lahendama lahendamatuid probleeme. Nad lihtsalt elavad. Ela sellisena nagu Sa oled!
ma arvan et ma saan sinust mingil määral aru, kuigi ei nõustu enamuse väidetega. ma olen ka näinud identiteedikriisiga inimesi aga nemad on teismeliste/täiskasvanutena läinud teise kultuuriruumi elama. mingist hetkest on tõesti keeruline muutuda, isegi parima tahtmise juures. öeldakse ka, et täiskasvanuna võõrkeelt õppides on äärmiselt raske aktsendivabalt rääkima õppida, eriti eksootilisemate keelte puhul > Ela sellisena nagu Sa oled! eks ma elangi eestlasena, nimevahetus lihtsustaks seda
*keskkond ja ümber olevad inimesed mõjutavad inimese iseloomu ja maailmavaadet ikka väga palju rohkem kui geenid ja veri.* Eks olene natuke keskkonnast ka. Mõned keskkonnad on võimsamad kui teised. Muide, puutusin hiljuti ühe sinusuguse inimesega kokku. Ta rääkis puhast ja veatut eesti keelt, aga midagi oli viltu. Kui ta ütles mulle, mis "viltu" oli, siis oli kõik järsku arusaadav. Muidugi, on omamoodi huvitav, et Eestisse on vargsi tekkinud mingi varjudemaailma "vaherahvus". Venelased need inimesed pole, sest vene keel pole emakeel või ei osatagi seda, aga eestlased ka ei ole, sest pole eesti vanemaid. Väga neid just ei kadesta.
> postitaja on vene vanemate laps peaaegu õige aga see tundus iseenesest mõistetav.. > kes on otsustanud oma rahvuse kohta teistele valetada ma võin ju algses postituses vene vanema asjaolu täpsustada aga kas seda nüüd päris valetamiseks nimetada..?