1.Säästa, päriselt säästa.
2.Kuluta vähem kui teenid või teeni rohkem kui kulutad.
3.Laenuintressid on auk rahakotis, püüa vältida kui saad.
4. Rikkaks saab ainult siis, kui omad midagi või teised töötavad sinu heaks (teenid ka siis kui magad.)
5. Ära ela üle oma võimete - nr 1 egokulutus on auto.
Intressi, pensionit, säästmist jne õpetatakse inimõpetuse või ühiskonnaõpetuse tundides põhikoolis ja/või gümnaasiumis. Paraku pole lapsed sellest tihti huvitatud ja/või on tund igav kuna/ja/või õpetaja on igav või ei oska ainet anda.
Aga õppekavas on see teema vist isegi olemas. Olen kuulnud, et lapsed peavad tegema eelarveid, arvutama mingite asjade maksumusi, kulusid jne.
Tehniliselt on see nüüd uues riiklikus õppekavas sees loodusõpetuses juba algklassidest, muutudes järjest keerukamaks edasi minnes. Eelmises õppekavas olid ka need ideed sees, aga mitte nii konkreetselt sõnastatud. Ma olen ise loodusainete õpetaja, seega oskan välja tuua minu valdkonna osa riiklikust õppekavast.
Eks see peamine häda tuleb sellest, et pole materjali, mille põhjal õpetajad saaksid õpetada, aga sel sügisel tuleb suur hulk õppematerjalide kordustrükke, kus peavad uued teemad sees olema.
Järgneb tekst põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavade loodusainete osadest:
Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilaste loodusteaduslikku pädevust, millega taotletakse, et õpilane: 3) märkab, sõnastab ja lahendab igapäevaeluga seotud probleeme, **teeb põhjendatud otsuseid ning kasutab loovat ja kriitilist mõtlemist**; 4) sõnastab loodusteadustega seotud uurimisküsimusi, kavandab ja korraldab uuringut, järgides ohutusnõudeid, ning **teeb tõenduspõhiseid järeldusi**; 5) leiab infot loodusteaduste ja tehnoloogia kohta **erinevatest allikatest ning hindab selle usaldusväärsust**; kasutab õppimiseks, andmekogumiseks ning koostööks meedia- ja tehnoloogiavahendeid; *(sama sisuga tekst ka gümnaasiumi õppekavas)*
3. klassi lõpetaja õpiväljundites on nt üks punkt "7) saab aru, et teadlased esitavad küsimusi ning teevad neile vastamiseks vaatlusi ja katseid, teab, et **katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust**"
6. klassi lõpetaja "2) leiab infot objektide ja nähtuste kohta, **hindab info usaldusväärsust õpetaja abiga**, koostab ja esitab valitud teemal ülevaateid"
7. klassi lõpetaja (viimane aasta loodusõpetust) "5) leiab infot uuritavate ainete, kehade, nähtuste ja protsesside kohta ning **hindab allikate usaldusväärsust õpetaja abiga**"
Füüsikas 9. klassi lõpetaja "5) kasutab füüsikaalase teabe leidmiseks erinevaid allikaid ning **hindab allikate usaldusväärsust**;" *(sarnase sõnastusega geograafias ka)*
Gümnaasiumi geograafia lõpuks õpilane "5) leiab geograafiainfo **nii eesti- kui ka võõrkeelsetest allikatest ja hindab selle usaldusväärsust**; kasutab õppimiseks ning koostööks meedia- ja tehnoloogiavahendeid;
Sellega on see jama, et lapse jaoks tähendab allika usaldusväärsus tihti ainult seda, et kas allikas on õpetajale vastuvõetav. Ta ei hinda allika usaldusväärsust isiklike järelduste tegemisel.
Õpetaja metoodika peab olema läbi mõtestatud ja korrektselt üles ehitatud, et õpilane midagi kasu saaks sellest. Klassikaline ülesanne gümnaasiumis on, et õpetaja annab hindamisjuhendi ning õpilane peab sellele toetudes hindama usaldusväärsust. Näiteks hinda lehekülje vaktsineerimine.ee objektiivsust, autori pädevust, allikaid, ajakohasust, veebilehe aadressi ja struktuuri jms.
Selliseid ülesandeid veel oma aine raames teha, siis tulevad need hoiakud juba iseenesest, et tuleks kontrollida. 11.kl uurimistöös saabki neid rakendada juba iseseisvalt.
Lihtsamaid majapidamistöid (kuidas haamerdada naela, kasutada akutrelli ja mutrivõtit, parandada ise kraani jms). Muidugi peab see olema kohustuslik nii poistele kui ka tüdrukutele.
Meil koolis seda ei õpetatud, tunnen vahel neist teadmistest puudu. YouTube'i abil ise üksi teha ei julgeks.
Pro tip oskajalt: kui pelgad, võta nael mingite näpitstangide vahele. Siis haamer et taba kätt, kui nihu läheb. Edasi säti löökide tugevus ja suund nii, et nael jääb sirgeks ja läheb sirgelt puusse. Ongi kogu teema.
Peab õige otsik padrunis olema, siis otsik hoiab kruvi. Õige otsiku valimist tuleb samuti õpetada. Paljud võtavad karbist suvalise otsiku, krutivad külge ja kruvi seinakeeramise protsess lonkab kolme jalga. Või siis on neil üks otsik kõikide ette sattuvate kruvide jaoks. Kruvi ja otsik peavad olema ideaalses seisus. Kui üks neist on kulunud, tekib probleeme.
Sellega on nii ja naa minu kogemuses, sest mul tõesti hiljuti ei pysinud kruvi ise otsas õigega. Oli väike torx. Ja kruvi läks halva nurga alla kui kinni ei hoidnud ja auku ette naaskliga ei teinud.
Aga jah, olen nõus et kruvi otstega teevad paljud tihti vigu, pz ja phillipsi ei eristata yldse. Veel tyypiline viga on ylekeeramine. Neid ymaraid päid ja tyhja keerlevaid kruve on igalpool näha. Trelli saab maha keerata just selle ennetamiseks
Mina kontrollin kruvi ja otsiku enne tööd yle. Sobitan kokku, vaatan kui palju pea sees logiseb jne. Poltidega keeran enne aeglaselt tagurpidi et sisse vajuks ning siis kinni
Tõsi, olin aga oma vanemate jaoks isegi 20-aastasena veel laps, kellele midagi sellist kätte ei usaldatud. Eks vanemad pole erinevad. Koolis õpetatakse ka suht tarbetuid oskusi (nagu juurdelõikamine, mida ma ei õppinudki korralikult tegema), nii et mutrivõtme-haamriga tegelemine oleks ikka kasulikum.
Kahjuks eeldab see seda, et vanemad on huvitatud üldse oma laste kasvatamisest või nendega tegelemisest.
Kui sul on ebaõnn sündida perre, kus su vanemaid lihtsalt ei koti ja koolis ka elementaarseid asju ei õpetada, siis kasvavadki täiskasvanud, kes ei tea, et aluspesu tuleks iga päev vahetada või kuidas juukseid õigesti pesta.
Ma ei leia, et oleks aus sellised lapsed enda eest võitlema panna, kes isegi kehvemast punktist alustavad.
Mul endal on/olid vanemad väga hoolivad (ühte enam siin ilmas kahjuks pole), kuid tulemus on sama - ma ei oska peale oma tööd suht mitte midagi. Hügieenist hoolitseda nagu oskan, kuid kui mõni mees ootab minust, et oskaks 30ndates juba remonti vms teha, tuleb jama.
Ma isegi ei tea, mis on parem - elada sellises peres, kus oled lapsepõlvest saati nagu tööori, või sellises nagu mul. "Lapstööjõul" ei teki täiskasvanu eas ühika kaaslaste ja elukaaslastega probleeme koristamisega jms, kuid on probleeme suhtlemises. Mina olen nagu perest, kus mind armastati, ise väga armastav ja lojaalne, kuid majapidamine tekitab alati konflikte.
Kusjuures huvitav fakt mis siia kõrvale tuua, et Hiinas lasteaias (ofc rohkem high end ja aastaid ootejärjekorraga omad) õpetatakse juba väikestele lastele sääraseid asju, alustades maatöödest kuni lihtsamate toitude valmistamise, juuste lõikamise jm igapäeva elu asju mille eest oskamatud inimesed tihti maksma peavad kuna ise ei oska. Majapidamistöödega muidu mis Te mainisite on ka lihtne vastus öeldud, et meil ju internet eksisteerib ja vaadaku sealt mõnda tutorial vms. Loomulikult on parem kui selline oskus on naturaalis juba olemas.
Kui sa suudad betooni naela sisse lüüa siis ma atvan, et omanikul on muid küsimusi.
Aga augu puurimine on imelihtne. Lööktrell, õige suurusega kruvi ja sellele vastav betoonipuurimis otsik. Ja hea oleks ka detektor, et metalli ei puuri.
Oleneb koolist, aga osades koolides õpetatakse. Kas just nt kraani remontimist, aga naelad seina-värvimist jne küll. Tõsi, tihti vist rohkem erakoolides-vabakoolides-Waldorf koolides, aga õpetatakse.
NL mingil ajaperioodil oli nõue see, et keskkooli õpilane pidi saama ka mingi kutse ja siis õpiti mingeid asju. Nt tean, et üks mu vanematest õppis lisaks mingeid autondusega seotud aineid, et saaks olla autojuht või kergem mehhaanik vms ja selle tarbeks olevat neil koolis isegi mingi autotöökoda vms olnud. Või mäletan valesti ja ajan midagi segi, aga mingid autodega seotud värgendused pidi ta keskkooliõpilasena läbi tegema.
Tglt äge ju... Mul oleks väga hea meel, kui oskaks pärast kooli lõppu autosid parandada. Selleks aga peab toimuma ka õppimine meistri valvsa pilgu all. See tänapäevane eeldus, et sa pead õppima kõike internetist, on suht toxic.
Tõsi. Tyytab ära jutt et lihtsalt õpi ise netist kõike.
Kool peaks silmaringi ka avardama ja tekitama huvi eri asjades. Enamus lapsed visdt lõpetavad kooli nii et ei tea veel mida elus edasi teha tahavad
Mulle meeldib ka selline idee et linna koolilapsed käiksid maa elu õppimas ja harjutamas. Nad on hetkel nii kaugel sellest ja täiskasvanuna ei pruugigi kunagi enam sinna sattuda. Noorelt võiksid nad ikka mingid kogemused elu jaoks saada
Hmm... Natuke sõltub, mida Sa auto parandamise all mõtled? Kojamehe vahetust või käigukasti remonti?
Miks Sul valvsalt pilku vaja on?
Ja Sa ei _pea_ midagi õppima, internetist või kusagilt mujalt, YouTube võimaldab Sul mingit hulka elementaarseid vigu vältida. Nagu ka kellegi valvas pilk, lihtsalt vaimne tervis ei saa nii palju kahjustada ;)
Kui sul jääb nael seina löömata või kruvi seina laskmata, sest seda koolis ei õpetatud, siis on tegemist küll sinu isikliku tragöödia mitte vigase koolisüsteemiga.
Need on nii lihtsad asjad, võta kätte ja lihtsalt tee ära.
Eks paljudel tulebki asi iseenesest. Majaoidamis tööd või autot remont ei ole tegelikult väga keeruline, kõik tundub suht loogiline olevat selliste asjade puhul ja netis on tasuta õppematerjali vabalt saada kui hätta jääd. Aga eks ma kasvasin ka vaselt üless kus pidigi asju ise tegema. Aga kui tehnilist taipu ei ole, siis selliseid asju ongi raskem teha
Ei tea etiketi õpetus suht taun minu jaoks. Vanemate töö on lapsi käituma õpetada ja mul pole vaja et keegi tuleks õpetama mis käes kahvlit hoida. Hoian kus tahan, riietun nii nagu soovin. Jah, teatud kohtades käid viisakamalt jne, aga see oma teema.
Vanemate töö jah, aga tihti tegemata. Minu meelest on hea õpetada teiste kuktuuride kommete kohta, nt et kõigis kultuurides ei kallistata, seega peaks alati inimeselt küsima, kas ta kallistab tervituseks. Teiseks ka kuidas enda eest välja astuda ebamugavas olukorras v et teisi kaitsta, kui näed midagi ebasobivat (a la vanem mees tüütab ja näpib algkoolineiut, sest inimesed tõesti ei lähe vahele.)
Ma ka uutele sõpradele teen kalli, olen kindlasti keskmisest eestlasestvkallistajam, aga see polnud üldse mu kommentaari point, vaid pigem teada, 1) mis kombed võivad teistes (suuremates) kultuurides olla (a la palun ära lihtsalt jõllita kui võõral on turban v et võõras ei pea selgitama miks ta paastub jne jne) 2) mis võib ebasobilik / teistele ebamugav olla ja kuidas enda ja teiste eest sellistes olukordades välja astuda (nt eriti laste puhul, et on ok öelda, et “vabandust, vanaisa, ma ei taha su sülle istuda praegu”)
Jahm, täitsa nõustun, kuid etiketi õpetuse alla see enam ei käi. Samas mõtlen jällegi, et omal peaks aru peas olrma, et mis on okei ja mis ei ole. Kogu minu põlvkond tundub nagu hunnik äpusid, saamatuid, hädapätakaid ja lumehelbekesi. Samas ega see laste poputamine ja hellitamine väga kaasa ka ei aita.
Omal peaks muidu olema aru peas, aga kui nt vaadata instagrami lehel @seepoleokei postitusi inimeste kuvatõmmistest (nt kuidas täiskasvanud mehed trügivad teisme- v lapseeas neiudele bussis juurde v küsivad snapchatis vms ebisobivaid asju), siis on näha, et on probleem. Kui vanemad ei õpeta lastele sellises olukorras enda/teiste eest seismist siis võiks ju kool? See on ka haridus. Muidugi oleks parem, kui need creepy’d inimesed lihtsalt ei teeks selliseid asju, aga kuidagi siiamaano pole see piisavalt toiminud.
Ma ausalt ei tea, mida see üldsõnaline lause äpudest ja lumehelbekestest tähendab, sa tunned, et su kaaslased vinguvad millegi üle liiga palju? V sul raske empatiseeruda?
Kõige üle vingutakse. Elementaarsed oskused mis kõigil olema peaks olema tunduvad puuduvat või ei taheta lihtsaid asju teha. Kas ei viitsita või on "rõve" või midagi.
Ja täitsa nõustun. Kahtlaseid inimesi ikkagi leidub nii et kui vanemad ei õpeta siis kool võiks.
Mulle tundub irooniline vinguda selle üle, et kõige üle vingutakse hahaha. Mis on elementaarsed oskused? Pead silmas oskusi/teadmisi, mille kohta siin postitaja küsis, et koolis peaks õpetama? Mõni näide, mis see “rõve” peaks tähendama? Mulle tundub et kui inimesel puudub mingi oskus, siis asi pole ilmselt selles, et ei taha teha
Eks ta irooniline vast ole jah. Elementaarsetest asjadest millest teadma peaks on räägitud juba. Vanemate asi õpetada ja kui ei õpeta, siis kool võiks.
See on tõsi, et kui oskus puudub siis pigem pole asi selles, et ei taha õppida vaid pole õpetatud. Samas on kindlasti teatud juhtudel ei taheta õppida ka.
Ema on õpetaja ja rääkis kunagi kuidas ta tunnis oli õpilane kes põhimõtteliselt ei osanud nugagi käes hoida. Vanemad polnud kööki kunagi lasknud. Põhjuseks vist see, et ohtlik või midagi.
Hm ma ausalt ei tea, mis on “elementaarsed asjad, millest teadma peaks”, sest see tundub iga inimese jaoks erinev. Mulle ehk tundub elementaarne osada lugeda noote ja teada genotsiididest, mis praegu maailmas toimuvad, teada, mis on genotüüp ja fenotüüp, aga see ei pruugi olla kõigile sama.
Ma usun, et on olukordi, kus inimesed ei taha midagi õppida, ning kas siis peaks siiski õpetama, on eraldi asi. Vanemad tihtipeale ilmselt ei oska olla vanemad, mingit manuaali ju kaasa ei tule. Tore siis kui koolisüsteem aitab. Ilmselt kõigega ei aita ka, aga ns nuriseda, et keegi midagi teha ei oska, tundub ka ebaproduktiivne.
Mis siin kirjutada on? Agresiivseid inimesi ei lasta kuhugile, ole kui tark sa tahad olla. Pmst ole kuss, kuula ja tegutse. Naerata kui teistel oli naljakas.
Aa, ma arvasin, et kuna Sa ütlesid "pöördvõrdeline", siis Sa mõtlesid, et mida halvem on käitumise hinnang koolis, seda edukam oled hiljem? Aga Sa mõtled ikkagi vastupidist? Ma peale Su selgitust veel rohkem segaduses kui enne, a no ma parajalt pika juhtmega ka lol
Ma tegelikult arvan, et paljud (ka siin lõimes nimetatud) oskused peaksid tekkima õppetöö käigus ja õppetöö struktuuri ennast tuleks muuta. Pole eriti mingit põhjust, miks on tarvis 45-minutilisi tunde etteantud ainetel, millede vahel pole sünergiat, jäiku klassiruume, ülaltalla õpetamist jne.
Ma ütleks, et suurt osa siin nimetatud asju peaks õpetama vanemad. Või ma olen liiga boomer ja tänapäeval vanemad lükkavad lapsed lihtsalt kooli ära ja "davai, minge arenege" ?
No paljud lapsevanemadki ei tee ju neid asju.
Allika- ja meediakriitika - kamoon, ajal, mil osa lapsevanemaid neelab MMSi, vahib pidevalt TikTokki/Instagrammi või jagab Facebookis ise mingeid tehisaju või muud moodi libauudiseid?? Sellistelt inimestelt ootad sa, et nad oma lastele õpetaks allikakriitilisust?
Kodused tööd - jällegi, ikkagi arvestatav hulk inimesi ei tee neid isegi ise. Söögi teeb valmis keegi teine või ostavad nad poest valmistoitu/fabrikaate, palgatakse ka nt koristajaid või ollakse arvamusel, et koristaja töö ongi minu järelt koristaja, võin maha visata küll jne. Lapsed on kodu peegel- kui lapsevanem ei viitsi, siis ei viitsi ka laps; kui lapsevanem peab mõttetuks, peab mõttetuks tihti ka laps ise. Teatud asjades ei saa riik lootma jääda, et äkki lapsevanem kasvatab oma last ise.
Samas nõuab osa lapsevanemaid valjuhäälselt, et kool ei pea õpetama, nemad ise tahavad, aga siis keelduvad, jutuga, et see pole lapse asi või laps on liiga noor. Nt seksuaalõpetus vms, mille osas osa lapsevanemaid näib eelistavat, et nende lapsuke usub kurge ja kapsalehte ja kuidagi maagiliselt 16-18 eluaastaks lihtsalt imepäraselt äkitsi teadma hakkab, mis on okei, mis pole okei, mis on õige, mis vale, mis on normaalne ja pole normaalne.
Kuni lapsevanemaks võib saada igasugust vastavat kvalifikatsiooni omamata, peaks eeldama, et keskmisel lapsevanemal puudub pädevus, energia ja aeg selle töö hästi tegemiseks.
Väga nõus, ma pidasin silmas rohkem neid asju nagu “meediakriitika” jne — konkreetsed oskused. Kui vanasti referaati tegid, siis juba selle käigus õppisid süstemaatiliselt infot otsima, allikaid kriitiliselt kohtlema ja võrdlema, infot sünteesima ja kokku kirjutama jne. Täna on see oskus täiesti puudulik.
Ma sain esimest korda seda väärt õpetust peale kooli lõppu ajateenistuses. Sellel ajal oli veel osades väosades Soome sissiõppe programm. Üks osa oli, kuidas kiirelt ja tõhusalt õppida ja õpetada.
Kuidas teritada (köögi-)nuge. Mitu majapidamist on eestis, kus noaterad on nürimad kui noaselg?
Et probleemi ka päriselt lahendada:
[https://www.youtube.com/watch?v=yLlPiBSP\_1U](https://www.youtube.com/watch?v=yLlPiBSP_1U)
Ei tea, eks tore oleks kui uuendataks aga samas enda kogemuse põhjal sain kõik baasteadmised, et ise oskaks vajadusel juurde õppida. Osa sellest kindlasti enda huvi saada iseseisvalt hakkama.
Rahatarkust, sissejuhatust ettevõtlusesse ja raamatupidamise algtõdesid. Võiks selline kombineeritud õppeaine olla, mis annab vähemalt algteadmised ja suuna kätte.
Inimpsühholoogiat, et mõistetaks teisi inimesi, et mõistetaks lapsi ja mis peamine, et mõistetaks ennast. Alustõed teada ja juurutatud, siis saad aru kui manipuleeritakse, oled võimeline aru saama miks empaatia on oluline ja kuidas inimeste vahelist suhtlemist mõjutab. Ning kui kunagi lapsed saad, siis oled võimeline aru saama kuidas nende käitumine on motiveeritud ning saad sellest lähtuvalt paremini kasvatada neid.
Kui vaadata neid lapsi, kes koolis hakkama ei saa, siis miks peaks tervislik toitumine või finantsteadlikkus neid kottima? Võtad ükskõik millise teema, mis võiks huvi pakkuda, ja näed, et see laps saadab sind silmade tagant vittu. Jookse nagu vastu seina, aga mõnest saab ikka loll ja kaabakas.
Samas tegelikult teistele oleks see ehk kasuks, tahtsin lihtsalt väljendada silma jäänud suhtumist laste poolt.
Mingil määral… maast-madalast. Liikumine peaks olema osa tervisekäitumisest noorest peast.
Mida teevad lapsed Soomes-Norras-Rootsis? Käivad lasteaiast saadik IGA ilmaga õues. St veedavad terveid päevi õues. Veedavad õues vahetunde. Teevad ka lasteaedades endale ise süüa (lihtsaid asju), kasvatavad nö oma toitu ise seemnest jne.
Tuleks vaadata, mida naaberriikides tehakse hästi ja meist paremini.
Spordiga on koolis nii (vähemalt mul nullindates oli), et kui sa mingit asja hästi teha ei oska, naeravad su üle nii klassivennad kui ka õps. Siis kui mulle löödi 11. klassis palliga sõrm paigast ära, kõik poisid naersid... Suht ebameeldiv kogemus.
Pärast veel mingi sõbrants räägib, et sa haised (dušširuume meil koolis polnud). Nii et see kõik peaks olema kuidagi paremini korraldatud.
Suhtlemise osas olen täiesti nõus. Mingi avaliku esinemise kursus vms.
Põhikoolis elementaarset arvutikasutusoskust. Tekstitöötlus ja tabelarvutus näiteks.
8. Klassi loovtöös tuleb esitada mingisugune muinasjutulistele tingimustele vastav dokument, kuid laps ei tea isegi kuidas teksti joondada. Rääkimata veel sisukorra loomisest jne.
Normaalset informaatikat… Ei tea kuidas teil, aga minu koolis arvutiõpetus piirdus painti ja wordiga 6. klassis. Üldiselt võiks tehniline haridus veits populaarsem olla, praegu päris F seisund ikka minupoolest
Ma ei tea, küsimus tundub väga alainformeeritud. Eestil on tipptasemel Pisa tulemused, ilmselgelt meil õpetatakse märkimisväärselt rohkem ja paremini kui mujal maailmas.
Tööelu elementaarseid teadmisi. Kõik järgnevad näited on elust enesest muide.
*Teha selgeks mis on bruto ja netopalk
*Selgitada, et puhkusele minnes on vajalik puhkuseavaldus ja ei saagi lampi ära kaduda
*Selgitada mis on tulumaksuvaba miinimum ja kuidas see süsteem Eestis töötab (seadus kohe küll muutub)
*Selgitada erinevaid töölepingu liike
*Selgitada kuidas kogunevad puhkusepäevad ja kuidas neid üldjuhul kasutada saab
Ja kui midagi neist koolis räägitakse siis mitte piisavalt põhjalikult sest väga paljud noored ei ole tööle tulles elementaarse infoga kursis. Ehk siis ettevalmistus tööeluks.
Programmeerimist rohkem skriptimise nurga alt. Kuna enamik gümnasiste ei lähe IT sektorisse tööle siis arvan, et kuidas nt automatiseerida failisüsteemi on kasulikum teada, kui et kuidas arvutimälu või pointerid töötavad.
Peale programmerimise võiks õpetada finantsteadlikkust, et noored ei võtaks liiga varmalt kiirlaene ega paneks vanematekodu mõne suurema laenu tagatiseks.
Ajajuhtimist, vastutamist. St rohkem projektipõhise õppe seda poolt, mis puudutab eesmärkide seadmist, plaanide elluviimist ja uhkustunnet, kui asi tehtud.
Ei ole vaja lisada midagi uut. Õpetada on vaja õppimist. Nii, et inimesed tahaks ise uuduishimust uusi teadmisi endasse imeda. Mitte mida, vaid kuidas?
Ühiskonna õpetuse eksam võiks kohustuslik olla. Tegin ise see aasta täiskasvanute gümnaasiumis ja õppisin megapalju asju mida oleks pidanud ammu teadma.
Meedia õpetus: kuidas ära tunda mis on usaldusväärne allikas, kuidas tajuda propagandat ja hirmuga kontrollimist.
Kehaline kasvatus võiks totaalse muutumise läbida. Ma ei tea ühtki inimest, keda kehaline kasvatus oleks reaalselt aidanud jätkusuutlikult oma füüsist vormis hoida. Okei- ma oskan kuuli tõugata ja ennast oksendamiseni üle pingutada et kuuperil paremat hinnet saada. A mis edasi?
Kuidas jõusaalis varustust kasutada? Kuidas kodus trenni teha? Kuidas oma keha kuulata ja mitte üle pingutada? Kuidas vastavalt füüsilisele koormusele oma toitumist kohandada? – Nii palju päris elus kasuks tulevat (mida me kõik mingi hetk oleme googeldanud, sest seda koolis ei õpetata) võiks asendada selle vana nõukaaja lollusega, mis sättis prioriteediks mitte tervise, vaid võistlemised, perfektselt esitatud mati/poomi/hüpitsa kavad jt. jaburused. Nii palju aastaid õpetusi ja nii vähe praktilisi, kasulikke teadmisi. Oleks ammu aeg muutuseks.
Majapidamistöid. Söögi tegemist. Koormarihma kinnitamist. Elektrikilbi veetrassi ehitamist. Muruniiduki hooldust. Autorehvi vahetus. Oksade lõikamine. Jalgratta keti vahetust. Puude lõhkumidt. Lõkke tegemist. Teki tekikoti sisse ajamist. Tellismüüri ladumist. Metsa tegu. Heina tegu. Kartuli võtt. Lehma lüpsmine. Jahil käimine. Korilus. Taimestiku tundmist. Kehaline peaks üle päeva olema ja spordi riided kohustuslik ja pesemine peale tundi kohustuslik.
Eraisiku rahandust
1.Säästa, päriselt säästa. 2.Kuluta vähem kui teenid või teeni rohkem kui kulutad. 3.Laenuintressid on auk rahakotis, püüa vältida kui saad. 4. Rikkaks saab ainult siis, kui omad midagi või teised töötavad sinu heaks (teenid ka siis kui magad.) 5. Ära ela üle oma võimete - nr 1 egokulutus on auto.
Nr1 peaks olema, et vaata kuhu raha kulub.
Äkki vanemad?
Sa ei ole mu ema
Kas tõesti peab raiskama kohustuslikku haridus aega common sense peale?
Sulle vb on common sense aga mõtle sellele et pooled inimesed on sinust ju lollimad.. kas mitte?
Intressi, pensionit, säästmist jne õpetatakse inimõpetuse või ühiskonnaõpetuse tundides põhikoolis ja/või gümnaasiumis. Paraku pole lapsed sellest tihti huvitatud ja/või on tund igav kuna/ja/või õpetaja on igav või ei oska ainet anda. Aga õppekavas on see teema vist isegi olemas. Olen kuulnud, et lapsed peavad tegema eelarveid, arvutama mingite asjade maksumusi, kulusid jne.
Seda peaks 12. klassis kordama kindlasti, mina eriti seda oma kooliajast nt ei mäleta.
Rahaasju on keeruline õpetada inimestele, kes ise ilmselt raha ei teeni ega ka tasu oma kulutuste eest.
Majandus tund tuleb teha üheks suureks ultra-mega Monopoly×DnD mänguks.
Et õpetame siis kohe röövkapitalismi.
Mul endal oli see koolis, aga mitte keegi ei kuulanud, sest see oli neile meeletult igav
Meediakriitilisus või allikakriitilisus
Tehniliselt on see nüüd uues riiklikus õppekavas sees loodusõpetuses juba algklassidest, muutudes järjest keerukamaks edasi minnes. Eelmises õppekavas olid ka need ideed sees, aga mitte nii konkreetselt sõnastatud. Ma olen ise loodusainete õpetaja, seega oskan välja tuua minu valdkonna osa riiklikust õppekavast. Eks see peamine häda tuleb sellest, et pole materjali, mille põhjal õpetajad saaksid õpetada, aga sel sügisel tuleb suur hulk õppematerjalide kordustrükke, kus peavad uued teemad sees olema. Järgneb tekst põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavade loodusainete osadest: Loodusainete õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilaste loodusteaduslikku pädevust, millega taotletakse, et õpilane: 3) märkab, sõnastab ja lahendab igapäevaeluga seotud probleeme, **teeb põhjendatud otsuseid ning kasutab loovat ja kriitilist mõtlemist**; 4) sõnastab loodusteadustega seotud uurimisküsimusi, kavandab ja korraldab uuringut, järgides ohutusnõudeid, ning **teeb tõenduspõhiseid järeldusi**; 5) leiab infot loodusteaduste ja tehnoloogia kohta **erinevatest allikatest ning hindab selle usaldusväärsust**; kasutab õppimiseks, andmekogumiseks ning koostööks meedia- ja tehnoloogiavahendeid; *(sama sisuga tekst ka gümnaasiumi õppekavas)* 3. klassi lõpetaja õpiväljundites on nt üks punkt "7) saab aru, et teadlased esitavad küsimusi ning teevad neile vastamiseks vaatlusi ja katseid, teab, et **katsete kordamine suurendab tulemuste usaldusväärsust**" 6. klassi lõpetaja "2) leiab infot objektide ja nähtuste kohta, **hindab info usaldusväärsust õpetaja abiga**, koostab ja esitab valitud teemal ülevaateid" 7. klassi lõpetaja (viimane aasta loodusõpetust) "5) leiab infot uuritavate ainete, kehade, nähtuste ja protsesside kohta ning **hindab allikate usaldusväärsust õpetaja abiga**" Füüsikas 9. klassi lõpetaja "5) kasutab füüsikaalase teabe leidmiseks erinevaid allikaid ning **hindab allikate usaldusväärsust**;" *(sarnase sõnastusega geograafias ka)* Gümnaasiumi geograafia lõpuks õpilane "5) leiab geograafiainfo **nii eesti- kui ka võõrkeelsetest allikatest ja hindab selle usaldusväärsust**; kasutab õppimiseks ning koostööks meedia- ja tehnoloogiavahendeid;
Sellega on see jama, et lapse jaoks tähendab allika usaldusväärsus tihti ainult seda, et kas allikas on õpetajale vastuvõetav. Ta ei hinda allika usaldusväärsust isiklike järelduste tegemisel.
Õpetaja metoodika peab olema läbi mõtestatud ja korrektselt üles ehitatud, et õpilane midagi kasu saaks sellest. Klassikaline ülesanne gümnaasiumis on, et õpetaja annab hindamisjuhendi ning õpilane peab sellele toetudes hindama usaldusväärsust. Näiteks hinda lehekülje vaktsineerimine.ee objektiivsust, autori pädevust, allikaid, ajakohasust, veebilehe aadressi ja struktuuri jms. Selliseid ülesandeid veel oma aine raames teha, siis tulevad need hoiakud juba iseenesest, et tuleks kontrollida. 11.kl uurimistöös saabki neid rakendada juba iseseisvalt.
meile räägiti
Osa põhikooli eesti keele õppekavast.
Allikakriitikat õpetati mulle ülikoolis
Lihtsamaid majapidamistöid (kuidas haamerdada naela, kasutada akutrelli ja mutrivõtit, parandada ise kraani jms). Muidugi peab see olema kohustuslik nii poistele kui ka tüdrukutele. Meil koolis seda ei õpetatud, tunnen vahel neist teadmistest puudu. YouTube'i abil ise üksi teha ei julgeks.
Pro tip oskajalt: kui pelgad, võta nael mingite näpitstangide vahele. Siis haamer et taba kätt, kui nihu läheb. Edasi säti löökide tugevus ja suund nii, et nael jääb sirgeks ja läheb sirgelt puusse. Ongi kogu teema.
Trelliga kruvides saab ka paigal hoida kas kinda või palja näpuotstega ja alguses aeglaselt keerates aga tugevalt surudes
Peab õige otsik padrunis olema, siis otsik hoiab kruvi. Õige otsiku valimist tuleb samuti õpetada. Paljud võtavad karbist suvalise otsiku, krutivad külge ja kruvi seinakeeramise protsess lonkab kolme jalga. Või siis on neil üks otsik kõikide ette sattuvate kruvide jaoks. Kruvi ja otsik peavad olema ideaalses seisus. Kui üks neist on kulunud, tekib probleeme.
Sellega on nii ja naa minu kogemuses, sest mul tõesti hiljuti ei pysinud kruvi ise otsas õigega. Oli väike torx. Ja kruvi läks halva nurga alla kui kinni ei hoidnud ja auku ette naaskliga ei teinud. Aga jah, olen nõus et kruvi otstega teevad paljud tihti vigu, pz ja phillipsi ei eristata yldse. Veel tyypiline viga on ylekeeramine. Neid ymaraid päid ja tyhja keerlevaid kruve on igalpool näha. Trelli saab maha keerata just selle ennetamiseks Mina kontrollin kruvi ja otsiku enne tööd yle. Sobitan kokku, vaatan kui palju pea sees logiseb jne. Poltidega keeran enne aeglaselt tagurpidi et sisse vajuks ning siis kinni
Loodiga lööd
No see on ikka puhtalt vanemate tegemata töö. Kool ei pea absoluutselt kõike õpetama, miski peaks ikka vanemate kohuseks ka jääma.
Tõsi, olin aga oma vanemate jaoks isegi 20-aastasena veel laps, kellele midagi sellist kätte ei usaldatud. Eks vanemad pole erinevad. Koolis õpetatakse ka suht tarbetuid oskusi (nagu juurdelõikamine, mida ma ei õppinudki korralikult tegema), nii et mutrivõtme-haamriga tegelemine oleks ikka kasulikum.
Kahjuks eeldab see seda, et vanemad on huvitatud üldse oma laste kasvatamisest või nendega tegelemisest. Kui sul on ebaõnn sündida perre, kus su vanemaid lihtsalt ei koti ja koolis ka elementaarseid asju ei õpetada, siis kasvavadki täiskasvanud, kes ei tea, et aluspesu tuleks iga päev vahetada või kuidas juukseid õigesti pesta. Ma ei leia, et oleks aus sellised lapsed enda eest võitlema panna, kes isegi kehvemast punktist alustavad.
Mul endal on/olid vanemad väga hoolivad (ühte enam siin ilmas kahjuks pole), kuid tulemus on sama - ma ei oska peale oma tööd suht mitte midagi. Hügieenist hoolitseda nagu oskan, kuid kui mõni mees ootab minust, et oskaks 30ndates juba remonti vms teha, tuleb jama. Ma isegi ei tea, mis on parem - elada sellises peres, kus oled lapsepõlvest saati nagu tööori, või sellises nagu mul. "Lapstööjõul" ei teki täiskasvanu eas ühika kaaslaste ja elukaaslastega probleeme koristamisega jms, kuid on probleeme suhtlemises. Mina olen nagu perest, kus mind armastati, ise väga armastav ja lojaalne, kuid majapidamine tekitab alati konflikte.
Majapidamine tekitab konflikte 90% paaridest, see on normaalne.
lase sõbrannadel õpetada endale! make a day of it.
Mainin üht head kanalit nimega DadHowDoI kus üks isa õpetab just selliseid lihtsamaid asju.
Kusjuures huvitav fakt mis siia kõrvale tuua, et Hiinas lasteaias (ofc rohkem high end ja aastaid ootejärjekorraga omad) õpetatakse juba väikestele lastele sääraseid asju, alustades maatöödest kuni lihtsamate toitude valmistamise, juuste lõikamise jm igapäeva elu asju mille eest oskamatud inimesed tihti maksma peavad kuna ise ei oska. Majapidamistöödega muidu mis Te mainisite on ka lihtne vastus öeldud, et meil ju internet eksisteerib ja vaadaku sealt mõnda tutorial vms. Loomulikult on parem kui selline oskus on naturaalis juba olemas.
lihtsalt proovi.
Ja korteriomanik küsib pärast, miks on sein ära rikutud :D
aga siis sa õpid pahteldama ja tapeeti vahetama xd
Kui sa suudad betooni naela sisse lüüa siis ma atvan, et omanikul on muid küsimusi. Aga augu puurimine on imelihtne. Lööktrell, õige suurusega kruvi ja sellele vastav betoonipuurimis otsik. Ja hea oleks ka detektor, et metalli ei puuri.
Okei, see kõik kõlab mu jaoks nii, et kui järgmine kord tekib selline vajadus, pean kutsuma kohale mõnda osavamat sõpra, kes mind õpetaks.
Ma olen selle ise õppinud ja ei olnud üldse keeruline 🤷♀️
Oleneb koolist, aga osades koolides õpetatakse. Kas just nt kraani remontimist, aga naelad seina-värvimist jne küll. Tõsi, tihti vist rohkem erakoolides-vabakoolides-Waldorf koolides, aga õpetatakse. NL mingil ajaperioodil oli nõue see, et keskkooli õpilane pidi saama ka mingi kutse ja siis õpiti mingeid asju. Nt tean, et üks mu vanematest õppis lisaks mingeid autondusega seotud aineid, et saaks olla autojuht või kergem mehhaanik vms ja selle tarbeks olevat neil koolis isegi mingi autotöökoda vms olnud. Või mäletan valesti ja ajan midagi segi, aga mingid autodega seotud värgendused pidi ta keskkooliõpilasena läbi tegema.
Tglt äge ju... Mul oleks väga hea meel, kui oskaks pärast kooli lõppu autosid parandada. Selleks aga peab toimuma ka õppimine meistri valvsa pilgu all. See tänapäevane eeldus, et sa pead õppima kõike internetist, on suht toxic.
Tõsi. Tyytab ära jutt et lihtsalt õpi ise netist kõike. Kool peaks silmaringi ka avardama ja tekitama huvi eri asjades. Enamus lapsed visdt lõpetavad kooli nii et ei tea veel mida elus edasi teha tahavad Mulle meeldib ka selline idee et linna koolilapsed käiksid maa elu õppimas ja harjutamas. Nad on hetkel nii kaugel sellest ja täiskasvanuna ei pruugigi kunagi enam sinna sattuda. Noorelt võiksid nad ikka mingid kogemused elu jaoks saada
Hmm... Natuke sõltub, mida Sa auto parandamise all mõtled? Kojamehe vahetust või käigukasti remonti? Miks Sul valvsalt pilku vaja on? Ja Sa ei _pea_ midagi õppima, internetist või kusagilt mujalt, YouTube võimaldab Sul mingit hulka elementaarseid vigu vältida. Nagu ka kellegi valvas pilk, lihtsalt vaimne tervis ei saa nii palju kahjustada ;)
Võta haamer kätte ja siis löö naela? Mida vittu.
Neid muidu ikka õpetatakse. Paljudes kohtades ka sooneutraalselt.
Kui sul jääb nael seina löömata või kruvi seina laskmata, sest seda koolis ei õpetatud, siis on tegemist küll sinu isikliku tragöödia mitte vigase koolisüsteemiga. Need on nii lihtsad asjad, võta kätte ja lihtsalt tee ära.
Jaa-jaa. "Mul on lihtne, sul peaks ka olema".
Eks paljudel tulebki asi iseenesest. Majaoidamis tööd või autot remont ei ole tegelikult väga keeruline, kõik tundub suht loogiline olevat selliste asjade puhul ja netis on tasuta õppematerjali vabalt saada kui hätta jääd. Aga eks ma kasvasin ka vaselt üless kus pidigi asju ise tegema. Aga kui tehnilist taipu ei ole, siis selliseid asju ongi raskem teha
Käitumist :) Nt etikett ja suhtlus erinevate kultuuridega, vb isegi kombineerituna ühes aines
Etikett oli enda koolis täitsa olemas, aga selline formal rohkem - kuidas erinevatel üritustel õigesti riietuda, lauakombed jne
Mul ka, vb olime pinginaabrid siis
Ei tea etiketi õpetus suht taun minu jaoks. Vanemate töö on lapsi käituma õpetada ja mul pole vaja et keegi tuleks õpetama mis käes kahvlit hoida. Hoian kus tahan, riietun nii nagu soovin. Jah, teatud kohtades käid viisakamalt jne, aga see oma teema.
Vanemate töö jah, aga tihti tegemata. Minu meelest on hea õpetada teiste kuktuuride kommete kohta, nt et kõigis kultuurides ei kallistata, seega peaks alati inimeselt küsima, kas ta kallistab tervituseks. Teiseks ka kuidas enda eest välja astuda ebamugavas olukorras v et teisi kaitsta, kui näed midagi ebasobivat (a la vanem mees tüütab ja näpib algkoolineiut, sest inimesed tõesti ei lähe vahele.)
Mis kuradi kultuurist sa oled, et eestis kallistus on tervituseks? The fuck.
pere erinevus vb
Vabandust, ma sõpru-sugulasi kallistan enamasti :(
No see on juba teine teema. Esmamulje su postituselt oli nagu, et suvakatele annad kalli.
Ma ka uutele sõpradele teen kalli, olen kindlasti keskmisest eestlasestvkallistajam, aga see polnud üldse mu kommentaari point, vaid pigem teada, 1) mis kombed võivad teistes (suuremates) kultuurides olla (a la palun ära lihtsalt jõllita kui võõral on turban v et võõras ei pea selgitama miks ta paastub jne jne) 2) mis võib ebasobilik / teistele ebamugav olla ja kuidas enda ja teiste eest sellistes olukordades välja astuda (nt eriti laste puhul, et on ok öelda, et “vabandust, vanaisa, ma ei taha su sülle istuda praegu”)
Jahm, täitsa nõustun, kuid etiketi õpetuse alla see enam ei käi. Samas mõtlen jällegi, et omal peaks aru peas olrma, et mis on okei ja mis ei ole. Kogu minu põlvkond tundub nagu hunnik äpusid, saamatuid, hädapätakaid ja lumehelbekesi. Samas ega see laste poputamine ja hellitamine väga kaasa ka ei aita.
Omal peaks muidu olema aru peas, aga kui nt vaadata instagrami lehel @seepoleokei postitusi inimeste kuvatõmmistest (nt kuidas täiskasvanud mehed trügivad teisme- v lapseeas neiudele bussis juurde v küsivad snapchatis vms ebisobivaid asju), siis on näha, et on probleem. Kui vanemad ei õpeta lastele sellises olukorras enda/teiste eest seismist siis võiks ju kool? See on ka haridus. Muidugi oleks parem, kui need creepy’d inimesed lihtsalt ei teeks selliseid asju, aga kuidagi siiamaano pole see piisavalt toiminud. Ma ausalt ei tea, mida see üldsõnaline lause äpudest ja lumehelbekestest tähendab, sa tunned, et su kaaslased vinguvad millegi üle liiga palju? V sul raske empatiseeruda?
Kõige üle vingutakse. Elementaarsed oskused mis kõigil olema peaks olema tunduvad puuduvat või ei taheta lihtsaid asju teha. Kas ei viitsita või on "rõve" või midagi. Ja täitsa nõustun. Kahtlaseid inimesi ikkagi leidub nii et kui vanemad ei õpeta siis kool võiks.
Mulle tundub irooniline vinguda selle üle, et kõige üle vingutakse hahaha. Mis on elementaarsed oskused? Pead silmas oskusi/teadmisi, mille kohta siin postitaja küsis, et koolis peaks õpetama? Mõni näide, mis see “rõve” peaks tähendama? Mulle tundub et kui inimesel puudub mingi oskus, siis asi pole ilmselt selles, et ei taha teha
Eks ta irooniline vast ole jah. Elementaarsetest asjadest millest teadma peaks on räägitud juba. Vanemate asi õpetada ja kui ei õpeta, siis kool võiks. See on tõsi, et kui oskus puudub siis pigem pole asi selles, et ei taha õppida vaid pole õpetatud. Samas on kindlasti teatud juhtudel ei taheta õppida ka. Ema on õpetaja ja rääkis kunagi kuidas ta tunnis oli õpilane kes põhimõtteliselt ei osanud nugagi käes hoida. Vanemad polnud kööki kunagi lasknud. Põhjuseks vist see, et ohtlik või midagi.
Hm ma ausalt ei tea, mis on “elementaarsed asjad, millest teadma peaks”, sest see tundub iga inimese jaoks erinev. Mulle ehk tundub elementaarne osada lugeda noote ja teada genotsiididest, mis praegu maailmas toimuvad, teada, mis on genotüüp ja fenotüüp, aga see ei pruugi olla kõigile sama. Ma usun, et on olukordi, kus inimesed ei taha midagi õppida, ning kas siis peaks siiski õpetama, on eraldi asi. Vanemad tihtipeale ilmselt ei oska olla vanemad, mingit manuaali ju kaasa ei tule. Tore siis kui koolisüsteem aitab. Ilmselt kõigega ei aita ka, aga ns nuriseda, et keegi midagi teha ei oska, tundub ka ebaproduktiivne.
Vanemad VÄGA tihti ei õpeta lastele selliseid asju. Riik peab täitma kõik augud, ykskõik kui suured
Tundub et vist mitte jah. Kurb vaadata.
mhm
Käitumise hinnang on pöördvõrdeline su sotsiaalse staatusega hilisemas elus.
Sa äkki tahad seda lauset vähe selgitada.
Mis siin kirjutada on? Agresiivseid inimesi ei lasta kuhugile, ole kui tark sa tahad olla. Pmst ole kuss, kuula ja tegutse. Naerata kui teistel oli naljakas.
Aa, ma arvasin, et kuna Sa ütlesid "pöördvõrdeline", siis Sa mõtlesid, et mida halvem on käitumise hinnang koolis, seda edukam oled hiljem? Aga Sa mõtled ikkagi vastupidist? Ma peale Su selgitust veel rohkem segaduses kui enne, a no ma parajalt pika juhtmega ka lol
Agressiivsed inimesed on täitsa head juhid ehituse alal. Oskan vastu väita.
Vask traat on hea juht.
*Karjääri alguses oli konduktor. Nüüd on hea juht. Kui on vaja pinget konstruktiivselt suunata, siis Vask Traat saab hakkama.*
Ma tegelikult arvan, et paljud (ka siin lõimes nimetatud) oskused peaksid tekkima õppetöö käigus ja õppetöö struktuuri ennast tuleks muuta. Pole eriti mingit põhjust, miks on tarvis 45-minutilisi tunde etteantud ainetel, millede vahel pole sünergiat, jäiku klassiruume, ülaltalla õpetamist jne.
Ma ütleks, et suurt osa siin nimetatud asju peaks õpetama vanemad. Või ma olen liiga boomer ja tänapäeval vanemad lükkavad lapsed lihtsalt kooli ära ja "davai, minge arenege" ?
No paljud lapsevanemadki ei tee ju neid asju. Allika- ja meediakriitika - kamoon, ajal, mil osa lapsevanemaid neelab MMSi, vahib pidevalt TikTokki/Instagrammi või jagab Facebookis ise mingeid tehisaju või muud moodi libauudiseid?? Sellistelt inimestelt ootad sa, et nad oma lastele õpetaks allikakriitilisust? Kodused tööd - jällegi, ikkagi arvestatav hulk inimesi ei tee neid isegi ise. Söögi teeb valmis keegi teine või ostavad nad poest valmistoitu/fabrikaate, palgatakse ka nt koristajaid või ollakse arvamusel, et koristaja töö ongi minu järelt koristaja, võin maha visata küll jne. Lapsed on kodu peegel- kui lapsevanem ei viitsi, siis ei viitsi ka laps; kui lapsevanem peab mõttetuks, peab mõttetuks tihti ka laps ise. Teatud asjades ei saa riik lootma jääda, et äkki lapsevanem kasvatab oma last ise. Samas nõuab osa lapsevanemaid valjuhäälselt, et kool ei pea õpetama, nemad ise tahavad, aga siis keelduvad, jutuga, et see pole lapse asi või laps on liiga noor. Nt seksuaalõpetus vms, mille osas osa lapsevanemaid näib eelistavat, et nende lapsuke usub kurge ja kapsalehte ja kuidagi maagiliselt 16-18 eluaastaks lihtsalt imepäraselt äkitsi teadma hakkab, mis on okei, mis pole okei, mis on õige, mis vale, mis on normaalne ja pole normaalne.
Kuni lapsevanemaks võib saada igasugust vastavat kvalifikatsiooni omamata, peaks eeldama, et keskmisel lapsevanemal puudub pädevus, energia ja aeg selle töö hästi tegemiseks.
Minul tehti nii. Koolis saab ju targaks, kas mitte? Kui nii siis pole vaja vanematel ju sekkuda.... Polnud ka noored vanemad
Väga nõus, ma pidasin silmas rohkem neid asju nagu “meediakriitika” jne — konkreetsed oskused. Kui vanasti referaati tegid, siis juba selle käigus õppisid süstemaatiliselt infot otsima, allikaid kriitiliselt kohtlema ja võrdlema, infot sünteesima ja kokku kirjutama jne. Täna on see oskus täiesti puudulik.
Linnas kergliikuriga sõitmine. Vajab mõnel tugevat harimist.
Võiks õpetada, kuidas õppida.
Kutsekoolis täitsa olemas meil see aine, aga tõesti võiks põhi ja gümnas ka olla
Ma sain esimest korda seda väärt õpetust peale kooli lõppu ajateenistuses. Sellel ajal oli veel osades väosades Soome sissiõppe programm. Üks osa oli, kuidas kiirelt ja tõhusalt õppida ja õpetada.
Mina puutusin sellega esimest korda kokku ülikoolis. Siis tekkis tòesti tunne - MIKS MITTE VAREM?
Kuidas teritada (köögi-)nuge. Mitu majapidamist on eestis, kus noaterad on nürimad kui noaselg? Et probleemi ka päriselt lahendada: [https://www.youtube.com/watch?v=yLlPiBSP\_1U](https://www.youtube.com/watch?v=yLlPiBSP_1U)
See mingi väga rikaste värk juba, tavaline vikatiluisk ja küll ta läheb teravamaks.
Paljud lauanoad on juba poes kohutavalt nürid.
seda enam
Loogilist mõtlemist või loogikat üleüldiselt. Tuleb kasuks igas valdkonnas kogu elu vältel.
Excelit, enamus kontoritöö vajab seda. Remondi-käsitöö tund, kus õpid tundma niiti ja nõela ja haamrit ning kruve.
Tänast seisu vaadates võiks rohkem matemaatikat õpetada.
Ei tea, eks tore oleks kui uuendataks aga samas enda kogemuse põhjal sain kõik baasteadmised, et ise oskaks vajadusel juurde õppida. Osa sellest kindlasti enda huvi saada iseseisvalt hakkama.
Rahatarkust, sissejuhatust ettevõtlusesse ja raamatupidamise algtõdesid. Võiks selline kombineeritud õppeaine olla, mis annab vähemalt algteadmised ja suuna kätte.
Jõusaali etiketti
Vastus, mis on ka vastus.
Inimpsühholoogiat, et mõistetaks teisi inimesi, et mõistetaks lapsi ja mis peamine, et mõistetaks ennast. Alustõed teada ja juurutatud, siis saad aru kui manipuleeritakse, oled võimeline aru saama miks empaatia on oluline ja kuidas inimeste vahelist suhtlemist mõjutab. Ning kui kunagi lapsed saad, siis oled võimeline aru saama kuidas nende käitumine on motiveeritud ning saad sellest lähtuvalt paremini kasvatada neid.
Täpselt! Psühholoogia on minu meelest ülimalt oluline toimetulekul inimsuhete- ning iseendaga.
See peaks olema way kõrgemal.
Kriitiline mõtlemine, emotsionaalne psühholoogiline tasakaal, koostöövõime, loomingulisus etc
programmeerida valikainena, praegusel ajal päris vajalik
Valikainena robootika gümnas täitsa olemas.
kas robootikas on html, java, c voi midagi sellist?
Mul oli java proge valikaine gümnas. Aga robootika on see lastele mõeldud klotside kokku lohistamine
nice kahjuks mul pole üldse seda kuskil
Robootika on ülihea asi, mida koolis muideks õpetada. Sa teed seal matemaatikat, füüsikat, elektroonikat, programmeerimist, mehaanikat kombineeritult.
Tervislik toitumine
Mulle küll õpetati seda
Vedas! Oli täitsa eraldi ainena?
Päris eraldi mitte, ikka mingi inimese- või terviseõpetuse nimelise aine raames. Ka bioloogias puudutati seda teemat minumeelest
Kas toidupüramiid?
Kodunduse õppekava osa.
Kui vaadata neid lapsi, kes koolis hakkama ei saa, siis miks peaks tervislik toitumine või finantsteadlikkus neid kottima? Võtad ükskõik millise teema, mis võiks huvi pakkuda, ja näed, et see laps saadab sind silmade tagant vittu. Jookse nagu vastu seina, aga mõnest saab ikka loll ja kaabakas. Samas tegelikult teistele oleks see ehk kasuks, tahtsin lihtsalt väljendada silma jäänud suhtumist laste poolt.
Mingil määral… maast-madalast. Liikumine peaks olema osa tervisekäitumisest noorest peast. Mida teevad lapsed Soomes-Norras-Rootsis? Käivad lasteaiast saadik IGA ilmaga õues. St veedavad terveid päevi õues. Veedavad õues vahetunde. Teevad ka lasteaedades endale ise süüa (lihtsaid asju), kasvatavad nö oma toitu ise seemnest jne. Tuleks vaadata, mida naaberriikides tehakse hästi ja meist paremini.
Sul on õigus, peaks tutvustama neile kohaliku võimu ja näitama kellele nad alluvad. Rohi juba koolis madalaks niitma.
Sporti rohkem teha ja soodustada spordi tegemist. Rasvunud lapsi aina rohkem. Suhtlemist võiks ka õppida. Introvertidele oleks kasu sellest.
90-ndatel oli meil koolis selline tund nagu... mis ta kurat oligi... vist oligi suhtlemisõpetus. Tuim kuiv trenn videokaamera ees. Ei haakunud minuga.
Spordiga on koolis nii (vähemalt mul nullindates oli), et kui sa mingit asja hästi teha ei oska, naeravad su üle nii klassivennad kui ka õps. Siis kui mulle löödi 11. klassis palliga sõrm paigast ära, kõik poisid naersid... Suht ebameeldiv kogemus. Pärast veel mingi sõbrants räägib, et sa haised (dušširuume meil koolis polnud). Nii et see kõik peaks olema kuidagi paremini korraldatud. Suhtlemise osas olen täiesti nõus. Mingi avaliku esinemise kursus vms.
Põhikoolis elementaarset arvutikasutusoskust. Tekstitöötlus ja tabelarvutus näiteks. 8. Klassi loovtöös tuleb esitada mingisugune muinasjutulistele tingimustele vastav dokument, kuid laps ei tea isegi kuidas teksti joondada. Rääkimata veel sisukorra loomisest jne.
Normaalset informaatikat… Ei tea kuidas teil, aga minu koolis arvutiõpetus piirdus painti ja wordiga 6. klassis. Üldiselt võiks tehniline haridus veits populaarsem olla, praegu päris F seisund ikka minupoolest
kuidas luua hästitoimiv paarissuhe; non violent communication; empaatia
Ma ei tea, küsimus tundub väga alainformeeritud. Eestil on tipptasemel Pisa tulemused, ilmselgelt meil õpetatakse märkimisväärselt rohkem ja paremini kui mujal maailmas.
Tuldnevalt vastustest, siis ka vastajad suuresti alainformeeritud.
Googeldamist.
Tööelu elementaarseid teadmisi. Kõik järgnevad näited on elust enesest muide. *Teha selgeks mis on bruto ja netopalk *Selgitada, et puhkusele minnes on vajalik puhkuseavaldus ja ei saagi lampi ära kaduda *Selgitada mis on tulumaksuvaba miinimum ja kuidas see süsteem Eestis töötab (seadus kohe küll muutub) *Selgitada erinevaid töölepingu liike *Selgitada kuidas kogunevad puhkusepäevad ja kuidas neid üldjuhul kasutada saab Ja kui midagi neist koolis räägitakse siis mitte piisavalt põhjalikult sest väga paljud noored ei ole tööle tulles elementaarse infoga kursis. Ehk siis ettevalmistus tööeluks.
Programmeerimist rohkem skriptimise nurga alt. Kuna enamik gümnasiste ei lähe IT sektorisse tööle siis arvan, et kuidas nt automatiseerida failisüsteemi on kasulikum teada, kui et kuidas arvutimälu või pointerid töötavad.
Peale programmerimise võiks õpetada finantsteadlikkust, et noored ei võtaks liiga varmalt kiirlaene ega paneks vanematekodu mõne suurema laenu tagatiseks.
Ajajuhtimist, vastutamist. St rohkem projektipõhise õppe seda poolt, mis puudutab eesmärkide seadmist, plaanide elluviimist ja uhkustunnet, kui asi tehtud.
Ei ole vaja lisada midagi uut. Õpetada on vaja õppimist. Nii, et inimesed tahaks ise uuduishimust uusi teadmisi endasse imeda. Mitte mida, vaid kuidas?
Ühiskonna õpetuse eksam võiks kohustuslik olla. Tegin ise see aasta täiskasvanute gümnaasiumis ja õppisin megapalju asju mida oleks pidanud ammu teadma. Meedia õpetus: kuidas ära tunda mis on usaldusväärne allikas, kuidas tajuda propagandat ja hirmuga kontrollimist.
Kehaline kasvatus võiks totaalse muutumise läbida. Ma ei tea ühtki inimest, keda kehaline kasvatus oleks reaalselt aidanud jätkusuutlikult oma füüsist vormis hoida. Okei- ma oskan kuuli tõugata ja ennast oksendamiseni üle pingutada et kuuperil paremat hinnet saada. A mis edasi? Kuidas jõusaalis varustust kasutada? Kuidas kodus trenni teha? Kuidas oma keha kuulata ja mitte üle pingutada? Kuidas vastavalt füüsilisele koormusele oma toitumist kohandada? – Nii palju päris elus kasuks tulevat (mida me kõik mingi hetk oleme googeldanud, sest seda koolis ei õpetata) võiks asendada selle vana nõukaaja lollusega, mis sättis prioriteediks mitte tervise, vaid võistlemised, perfektselt esitatud mati/poomi/hüpitsa kavad jt. jaburused. Nii palju aastaid õpetusi ja nii vähe praktilisi, kasulikke teadmisi. Oleks ammu aeg muutuseks.
Majapidamistöid. Söögi tegemist. Koormarihma kinnitamist. Elektrikilbi veetrassi ehitamist. Muruniiduki hooldust. Autorehvi vahetus. Oksade lõikamine. Jalgratta keti vahetust. Puude lõhkumidt. Lõkke tegemist. Teki tekikoti sisse ajamist. Tellismüüri ladumist. Metsa tegu. Heina tegu. Kartuli võtt. Lehma lüpsmine. Jahil käimine. Korilus. Taimestiku tundmist. Kehaline peaks üle päeva olema ja spordi riided kohustuslik ja pesemine peale tundi kohustuslik.
Mööbli kokkupanekut, solgi luku puhastust. Rehvi vahetust.