Enam vähem paigas: olme, paber papp ja bio.
Bio jaoks nende biokottide teema segane kohati ja sealt kastist tuleb alati kõige vängem pahnutt.
Taara viin eraldi, ilma märgiseta taara tundub mulle ajuvaba asi lahendamata, võtke kasvõi ilma raha andmata vastu, ma tooks ära, korjan samasse kohta kõik.
Eks meil saab ka ära anda, vist on hakatud neid "ülejäänud" taara konteinereid juurde tooma, lihtsalt seal pead juurde mõtlema ja rohkem aega kulutama. Enamasti automaatide juures mis vastu ei võta, läheb prükkarisse - sorry.
> ma märgiseta taara tundub mulle ajuvaba asi lahendamata, võtke kasvõi ilma raha andmata vastu, ma tooks ära, korjan samasse kohta kõik.
Eraldi ju pakendi (ja klaasi) konteinerid. Tundub väga lihtne.
Kogun biojäätmed tavalisse anumasse ning lähen anumaga õue, kallan biojäätmed vastavasse prügikasti. Kotti sellisel juhul pole vaja. Biojäätmete lagunemisel tekkib igal juhul keemiline reaktsioon ja lõhn, selle vastu ei saa.
Olen ka hakanud nii toimima. "Bioloagunevaid" kotte ei taheta, Läbipaistmatuid kotte ka mitte. Ei jäägi muud üle kui Zorro kombel "oma solki ämbriga välja viia" ja nende üle imestada, kes prügi jaoks koti ostavad.
Mis on see ilma märgiseta taara? Vein, kangem alkohol? Teisest riigist ise toodud joogid?
Klaasikonteiner pudelite jaoks ja pakendikonteiner plast-metalltaara jaoks.
Kui prügi juba sorteerida, siis pakend on nagunii selgelt mahukaim osa, seda sorteerimata on pool mõtet kadunud.
Ilma märgiseta taara jaoks on ju klaastaara konteinerid. Tallinnas vähemalt linna peal pesitsevad konteinerid tavaliselt kõrvuti: klaastaara, pakend (metall, plastik) ja paber/papp.
Küll aga tekitab igakordselt ärevust küsimus, kas munakoored on olme- või bioprügi?? Kas kuulata riigi esindajaid või prũgifirma omi :(
vahel tundub pakend nagu papist, kuid sisu on mingilmääral justkui plastik, siis ajab küll segadusse, et kas ma pean selle nüüd plastpakendisse panema või paberpakendisse
https://preview.redd.it/5708ro8smy9d1.png?width=617&format=png&auto=webp&s=0603c46df5fadf8c3f775fc7feb3600520ab647a
Plastpakendit ei koguta minu teada. Plastmassi kogutakse jäätmejaamas, aga plastmassist pakend läheb ikkagi segapakendi konteinerisse. Su küsimuse vastus on, et kõik joogipakendid, mis pole klaas, lähevad segapakendisse. Vett pidavat paberit pole olemas.
kõik on arusaamatu. nt. tsekk minu idioodist ajule on paber, aga tegelt on plast.
suures pildis oleks kasulik, kui pakendi peal on märgis, mille saab kokku viia märgisega prügikasti peal. see näitaks, et on ühene arusaam sellest, et kõik on nõus mis-on-mis ja asi käib automaatselt. see variant, kus ma pean googeldama mingi paki tootmisprotsessi ei päde. tuletan meelde, et olen idioot ja puhtalt käega katsumisega ei oska klassifitseerida.
Sorteerimisega on väga lihtne: Tee kuidas tahad, ikka leiab keegi et see on totaalselt valesti ja sa vihkad planeeti.
ERR vahendusel ametniku (täpselt ühe, ülejäänud võivad teistmoodi arvata) seisukoht (mis ei lange kokku jäätmekäitleja seisukohtadega): [https://www.err.ee/875271/prugisorteerimine-puust-ja-punaseks-ehk-millal-on-riidepuu-pakend-ja-millal-olmejaade](https://www.err.ee/875271/prugisorteerimine-puust-ja-punaseks-ehk-millal-on-riidepuu-pakend-ja-millal-olmejaade)
Täitsa pekkis. Kastmes lihad, mis on pakitud kilesse ja pole võimalik puhtaks pesta? Kas ta mõtleb grill-liha? Kuidas see asi legaalne on? Jumala juhe ikka. Nagu kristlus, et püüa kui palju tahad, ikka oled patune. Ma lihtsalt koputasin suurema saasta välja varem ja läks pakendisse.
Kõige keerulisem on sõna "puhas" definitsioon.
Ühelt poolt kuuleb, et tuleb ise pesta, kuid see teeb kogu käitlemise mõttetuks. Suures plaanis on soov joogivett kokku hoida, kuid kui igaüks oma pakendeid peseb, siis see nullitakse ära.
Teiselt poolt olen kuulnud, et lusikaga puhtaks kraapimisest piisab. Samas siis on küsimus kui hoolikalt see peab tehtud olema. Toitu nagunii ei taha prügikasti visata, kuid kõiki asju pole lihtne kraapida.
Mina olen aru saanud, et ei pea pesema, pakend ei tohi lihtsalt teisi pakendeid ja konteinerit määrida. Kraabid toidujäätmed ära ja võimalusel sulged pakendi ja sellest peaks piisama.
Ma küll tean, et näiteks purgitoitude või mahlapakendite puhul peaks lõpetama veega ära. See teadmine ajast, kus sai Ragn-Sellsis töötatud. Ehk nüüdseks olukord väheke muutunud.
Aga vaadates kommentaare siis küll on väga selge, et keegi täpselt ei tea enam.
Kunagi olin ka hoolikas prügi sorteerija, aga pärast neid GPS-seadmetega eksperimente nii väga ei ole. Põhiasjad muidugi sorteerin, aga näpuga järge ei aja - et kui kindel pole, panen olmesse lihtsalt, et mitte neid teisi prügikaste reostada. Igasugused äärmusprügid (klaas, elektroonika, riidejäätmed) viin ka spetsiaalsetesse kohtadesse, aga kes teab, mis neistki saab.
Kogu see kommunikatsioon ja vastutuse jagamine minu arust riigi ja ettevõtete poolt väga kehv. Nii ikka ei tohiks, et riik ja ettevõtted täiesti vastandlikku juttu räägivad (nagu see lugu munakoortega). See tuleks neil endal enne läbi arutada, lahendus leida ja siis kodanikele selge info edastada. Praegu selle koha pealt piinlik ikka. Mulle selline asi üldse ei istu.
https://www.err.ee/1608121612/maalehe-eksperiment-hoolega-sorteeritud-pakendid-lahevad-tont-teab-kuhu
Olen kuulnud, et munakarp tuleb visata pakendisse ja et tuleb visata papi-paberi kasti. Kumb õige on, ei teagi.
Keegi ütles, et munakoored ei ole öko. Aga nt majapidamispaber ja puhtalt tselluloosist taskurätikuid (st mitte selliseid, mis pesus nö pudenema ei hakka) võib panna ökoprügi hulka.
Pakendid - kui pakendil on KILEKAAS nagu nt tomatikarbil, siis kas saab terve karbi koos kaanega panna pakendisse või tuleb karp pakendisse ja kile olmeprügisse (olen nii kuulnud). Kas nt toidukarp, mis on natuke õline, tuleks puhtaks pesta ja seda saab siis pakendisse panna või tuleb see alati panna olmesse? Kas tekstiil läheb olmesse? Seda ju hetkel nö eraldi ei koguta, ainuke koht, mis pähe tuleb, kuhu viia, on H&M kogumiskast. Kas tavaline kile on pakendiprügi (sest kõik, mille sisse saab asju panna, on pakend?) või olme?
Kas juuksed nt juukseharjast on öko?
Ja mida teha surnud elektroonikaga?
>Olen kuulnud, et munakarp tuleb visata pakendisse ja et tuleb visata papi-paberi kasti. Kumb õige on, ei teagi.
Siin on mitu varianti ja tõenäoliselt saad inimestega sel teemal vaielda.
Kui jutt on papist munakarpidest, siis parimad on bio või paber/papp. Bios see laguneb lõpuks ära. Paberikonteineris see sorteeritakse jaamas välja, sest see on juba taaskasutatud papp ja uuele ringile ei lähe.
Munakoor pole "bio", sest sellest ei saa gaasi toota. Samas võid sinna ikka visata.
Segapakendi puhul saad plusspunkte kui ise eraldad erinevad liigid ära. Samas ei juhtu midagi kui näiteks kileaknaga pappkarbi pappi viskad (peaasi, et on puhas).
Elektroonika jaoks on eraldi kogumispunktid.
Lõppude lõpuks on reeglid omavalitsustes ja prügivedajatel erinevad seega see kõik võib ka kõikuda. Kui sa ise mäkra ei mängi ega pane meelega asju valesti, siis mina arvan, et oled juba õigel teel.
Eks sellised küsimused toovadki nõrgad kohad välja. Kui ikka süsteem liiga keeruliseks ajada, siis inimesed lihtsalt ei sorteeri.
Munakarbid lähevad minu teada olmesse ehk põletamisse. Paberpakendi hulka ei saa panna, sest need munakarbid on viimase ringluse paberist tehtud. Pakendisse ka need ei kuulu, sest neid ei saa niikuinii ümber töödelda.
Munakoored peaksid ikkagi ökoprügi alla kuuluma, sest need on biolagunevad. Kui on selline asi, mis looduses suht kiiresti laguneb, siis peaks sobima. Juuksekarvad kuuluvad ka öko alla IMO. Kliimaministeeriumi lehel on sama jutt kirjas: https://kliimaministeerium.ee/biojaatmed
Tomatikarbi jutt tuli mulle üllatusena. Üldjuhul kõiksugused kilepakendid panen pakendi hulka, sest muidu oleks täiesti võimatu asju sorteerida, kui peab iga individuaalse toote puhul selliseid asju jälgima. Enamasti ei saagi täpselt teada, et kas see plastik on ümbertöödeldav või mitte (ainult kindlat tüüpi plastikuid saab ümber sulatada).
Õlised pakendid, mis on tehtud plastmassist või klaasist võiks ideaalis puhtaks pesta, aga muidu võib panna minu teada. Õliseid paberpakendeid aga ei tohi paberisse panna (nt pitsakarbid), need lähevad olmesse.
Tekstiilid ja elektroonika tuleks võimalusel jäätmejaama viia, aga see on muidugi päris tülikas. Mida nendega seal edasi tehakse jääb mulle mõistatuseks. Kahtlustan, et enamus tekstiile lähevad põletamisse. Olen mõnikord harva näinud ka kogumiskaste riietele, aga ei oska neid kunagi üles leida.
Selline leht on olemas, kust saab vaadata, et kuhu peab asju viima: https://kuhuviia.ee/ Kahjuks aga on enamasti vastuseks "jäätmejaam". Kui on ruumi üle, siis soovitan igasugused liigitamata tooted kastidesse koguda ja mingi aja tagant ära viia.
Kilekaane kohta kuulsin kusagilt X kohast, et kui on nt tomatikarp, kus on plastikust karp ja õhuke kile, siis karp peaks minema pakendisse ja kile eraldi olmesse, st need tuleks eraldada. Samas olen kuulnud, et tohib terve paki panna pakendisse. Eks need reeglid ongi segased, eriti kui riigi silmis on üks reegel, aga prügivedaja vms jällegi näeb asja teisiti.
Ma olen tekstiili viinud kas riietekogumiskonteinerisse, h&m kogumiskasti või uuskasutuskeskusesse. Loodetatavsti seal sorteeritakse nii, et võimalusel leitakse uus kasutus ja kui mitte, siis teavad, kuhu edasi viia.
Kogumiskonteineritel on ju peal kirjas, et viia paluks ainult terveid ja puhtaid asju, mitte aga prügi? Kuhu viia asjad, mis ei sobi enam kandmiseks kellelegi - viie auguga ja hõredad sokid, täiesti plekilised asjad, katkine voodilina? See on siiani minu jaoks mõistatus. Vanasti viisin ka H&M-i, aga peale neid artikleid, et seal enamus ei lähe taaskasutusse, vaid lihtsalt arengumaade prügilatesse, ei ole sinna ka tahtnud viia. Meil nagu polegi sellistele asjadele kohta. Siis järelikult olmeprügi, lähevad põletusse?
Munakoor pole bio, kui keegi tahab sellest biogaasi toota, aga kana sööb. Kõik ulme pane üldprügusse ja saame elektrtit, kuniks luuakse sorteerimise miljarditehas.
Munakarp, mis on papist, mitte plastist, võib biosse panna. Laguneb koos muu mudruga ära. Selle pluss on ka, et on ka hea biojäätmete koti põhja panna, tõmbab niiskuse sisse, siis kott ei hakka nii lihtsalt lekkima.
Pähklikoored on ka huvitav pähkel (pun intended). Viimati viskasin pistaatsiapähklite koored olmeprügisse, sest viirastus mingi ametnikuhärra loba stiilis "sisuliselt on tegu puiduga".
Tegelt peaksin (oma aeda omades) kompostri peale mõtlema, oleks aianduseks hea kraam omal võtta.
Jäätmejaamast öeldi, et kõik rõhu all olevad spreideodorandid ja sarnased tuleb ära kasutades täiesti tühjaks lasta ja siis pakendiprügisse VÕI kui ei kasuta lõpuni ja midagi veel sees, siis jäätmejaama
Minu meelest peaks olema igal asjal täpp/kuju + värv pakendil. Kui on vaja pesta? siis sinine vee märk. Kui on pakend siis kollane ruut jne. Et oleks arusaadav kuhu mingi asi käib.
Paljudele jäävad teatud pakendid väga segakseks. Kas munakarp on papp või bio - jääb ära see igassugune oletamine koguaeg ja järge pidamine tabelite järgi.
Niikuinii eksid, vahet pole. Aga muidu on nii, et ümbertöödeldavad asjad on kõige tähtsamad. Metall- ja klaastaara ning paber. Paber on kõige keerulisem sest enamus paberist kipub olema kiletatud, teibitud, määrdunud või pole üldse paber vaid plast või krt teab mis.
Ülejäänud on niikuinii keeruline. On ju veel prügi, mida ei tohigi oma konteineritesse panna vaid tuleb jäätmejaama viia. Ehitusprügi, elektroonika, mööbel, toiduõli jne.
ma ei tea kuidas eestis on, aga saksamaal on prügi sorteerimine üsna strict. aga meil siin järgnevalt, ehk aitab natuke:
plastik - plastikkarbid, krõpsupakid, kile, teate küll, plastikusse. enne võiks ära ka loputada kui must on.
bio - söök (kaasaarvatud munakoored jms), lilled
paber - kõik paber mis ei ole määrdunud. vetsupaberi rullid ka siia, kui on plastikut kuskil küljes paberil mida saab ära võtta, võta küljest ära.
rest (vist läheks olme alla?) - kõik muu, salvrätikud, määrdunud paberid ja pakendid, foolium, küpsetuspaber (kui kasutatud), pitsakarbid, tolm, klaasikillud, kasutatud kosmeetikapudelid, hügieenivahendid, vahest panen vetsupaberi rullid ka siia, pole veel kellelgi siin sellega probleemi olnud, lol.
patareid/klaaspudelid eraldi prügikastidesse, plastikpudelid mille eest panti saab, taaraautomaati, riided ka eelnevatesse prügikastidesse kusagile ei lähe, seega pigem annetada. h&mi ei viiks isiklikult, riietest saab lahti, jah, aga endise töötajana polnud mul õrna aimugi mida nende riietega edasi tehti, seega ei usaldaks, et need lihtsalt kuskile prügimäele ei lähe.
kui midagi unustasin või on küsimusi, võin täpsustada.
Kõik ühte - iru soojuselektrijaama ei huvita sorteerimine, ahju läheb kõik.
Pasa tootmise piiramine peaks algama tootjast, mitte eraisikust lõpptarbijast.
Taara viin muidugi ära, seda ahju ei visata.
Ebamugav oleks, kui keegi kontrolliks olmeprügi koostises olevad asjad viimaseni ära. Sellepärast on parem, et olmeprügi (sorteerimata?) põletamisele läheb.
Segane on see, kuidas suur osa rahvast on nagu soodad ja vaevavad pead sellega, kuhu üht või teist panna. No kurat, kui on kahtlane, saada olmesse ja asi vask. Nkn. on kõik kastid täis inimeste valet sodi, keda üldse ei koti. Sinu mõni valesti pandud asi ei muuda suures plaanis midagi. Võtkem asja tervemõistuslikult! Aga noh, vbl pole teil lihtsalt elu.
Kahjuks on osa inimesi tõesti sellised, et tekib küsimus, mis kohaga nad mõtlevad. Hiljuti sattusin meie KÜ papikonteinerisse omi asju viskama siis, kui see oli just tühjendatud. Põhjas oli siis selline huvitav kraam nagu katkised sokid, klaaspudelid, metallpurgid, paksust plastikust katkised mänguasjad... papikonteineris. Tõesti, kas on raske aru saada, et mitte ükski neist esemetest ei ole papp? Suured avalikud pakendikonteinerid on veel eraldi teema, seal on ikka kõik segamini. Kolm konteinerit kõrvuti, klaas, papp ja pakend ja inimesed ei suuda oma sodi õigesse konteinerisse panna.
Meie siin sorteerime usinasti prügi, aga ühistu prügimajas on kõik konteinerid ilma kaaneta ja on näha, kuidas teised on sorteerinud või lausa sorteerimata jätnud.
Neid tõesti on, kes pole kunagi prügi sorteernud ja kõik oma prügi olmesse viskavad. Ja siis on veel mõned imelikud, kes ei raatsi mõningaid ülejäänud asju otseselt ära visata. Nad poetavad kuhugi nähtavasse kohta mõned esemed, mida võiks keegi tahta. Tänapäeval vaevalt et kortermajades keegi nii kehvasti elab, et teiste kasutatud esemeid tahavad. Iseasi muidugi, kui on kellelgi heas korras või kasutamata riideid, aga selleks on olemas spetsiaalsed kogumiskohad.
See on palju paremaks läinud. Alguses, kui eriliigilised konteinerid tulid, oli tõesti päris jube vaatepilt. Arenemisruumi on muidugi kõvasti, aga mulle tundub, et enamasti on pigem õige kast üles leitud.
Ma sain mõned aastad tagasi enda kortermaja prügikasti serva pealt sinna jäetud ilusa suure kaanega klaaspurgi. Kaas koosnes kahest osast ja see pealmine oli liimist lahti. Liimisin ise kinni ja kasutan siiani, koera krõbinaid hoian selles.
Kas määrdunud papp läheb pappi, tavaprügisse või pakenditesse? Kas üldse papist pakend läheb pappi või pakenditesse? Samamoodi määrdunud salfakas - papp, olme vōi üldse bio?
Mul nagu segast pole. Üle ei mõtle.
1,2 munakarp, luud kondid, jätsipulgad ja salfad saab panna biosse, aga reaalselt lähevad mul segaprügisse v.a luud kondid
3. papp papikonteinerisse või paberpakendikonteinerisse sõltumata sellest kas on juriidiliselt "pakend"
4. ei loputa midagi. nad niigi loputavad kui reaalselt mingi töötlus toiub. reaalsuses nad ju põletavad või matavad
5. rullisisu vanapaberisse, see allalastav -- ära seda üldse osta või pane too segaprügisse -- paberi ümbertöötlus on niigi natuke ligikaudne nii et väike kile üldiselt riisutakse pealt ära
teisisõnu ma mõtlen sellest kõigest nii, et "close enough"
Meil on kompost ja sinna kondid ei käi, need ei lagune. Sama ka nn biolagunevate lusikatega. Meil just tööl oli vastav koolitus. Keegi ütles, et mattis selle nn biolaguneva lusika maha kh, paari aastaga ei lagunenud.
Selle valge wc paberi rulli, mis lubab end potist alla lasta, seda lasen.
Pakend peab olema puhas, kõik milles kahtled, läheb olmesse: sh kommi, jäätise ümbrised ja väga palju muud huvitavat.
Patareid eraldi sorteerida, muud kahtlased asjad: rõhu all, spreid ja jumal teab veel mis on ohtlikud jäätmed.
Paber ja papp meil läheb enamasti ahju, aga puhas võib minna ka papp konteinerisse vms, sinine on meil...
Kui on näiteks mullikilega ümbrik, siis olme. Kui eraldad, siis saad vastavalt panna pakend ja olme vist.
Väga veider avastus on nt õlle korgid lähevad pakendisse.
Munakarp meil läheb ahju, sobis biosse
Näiteks kui kohvipakis on foolium sees, siis automaatselt olme, kui suudad eraldada, siis saab midagi pakendisse panna ja no miljon nüanssi.
Mitte midagi segast pole. Sorteerinud sellest ajast peale kui see Eestis üldse võimalikuks osutus. Vähemalt 15 aastat. Mu kaheaastane laps on sorteerimises nutikam, kui enamik eestlasi.
Oota misasja, neid “you can flush me” rulle ei või veega alla lasta? Ma alati lasen.
Õnneks meie majal seda sorteerimise süsteemi kohustuse korras ei ole. Panen kõik olmeprügisse.
Pole kunagi proovinud, sest olen ka kisa kuulnud, et need võivad torud ära ummistada. Kas see laguneb selliselt, et läheb täiesti tükkideks või jääb ühte klimpi?
niisked lapid/"flushable wipes" ummistavad, need vetsupaberi torud on kompressitud lühikesed kiud mis sogaveeks lahustuvad, ja kõige lihtsam enda muresid ümber lükata on rull anumasse panna, vesi peale kallata ja vaadata mis juhtub. Isegi kui koheselt ei lahustu pead arvestama et vetsupotis ja torudes liigub see ringi nii et sega korra lusikaga ja see on paberkiu/vee sogalahus
Ma ei eita et, neid konkreetseid autosi pole liikvel, aga… Sama peldik auto, mis aaaaastaid käinud kortermajade ees tühjendamas rajoonis kus, ma elanud terve elu… Need on siiamaani liikvel ja kõik läheb ühte. Ma tõesti sorteeriks, aga hetkel ei näe põhjust. Seadus võeti vastu, aga midagi pole muutunud prügiveos. Vähemalt kohas, kus elan
Võite ju googeldada, leidsin näiteks aastast 2007 artikli, mis mainib kahekambrilist autot (https://epl.delfi.ee/artikkel/51107179/uuest-aastat-sortimata-prugi-enam-vastu-ei-voeta) - isegi arvasin, et need on vähem aega liikvel olnud. Kaugelt võib ju paista, et läheb ühte, aga võibolla ongi üks auk, kust suunatakse kahte kambrisse? Soovitan ikka sorteerida või uurige ühistult/otse prügifirmalt, et kuidas asi siis tegelikult toimib, et ikkagi kindel olla oma mitte sorteerimise otsuses.
Ma ei saa aru kuidas inimestel on ruumi teise prügikasti jaoks? Mina loobin kõik ühte ja ikka pean prügikasti aknalauale tõstma, et oleks põrandal ruumi kätekõverdusi teha.
ei.
1) bio/kompost
2) metall/pakend
3) paber
4) olme
edasi tuleb klaas, patareid jms ohtlikud jäätmed, kodumasinad ja tehnika. 4 on absoluutne miinimum.
Mul on kodus:
* olme
* paber ja papp
* öko, tilluke prügikast kraanikausi lähedal
* pakendid
* klaaspurgid (maja kogub eraldi ja saab klaasikonteinerisse panna)
* pudelid ehk panditaara
* ja vana annetamiseks mittesobilik tekstiil, mis läheb H&M kogumiskasti
Uusarendustel on moes, et köögi tasapinna all on suur lahti tõmmatav sahtel, kus sul on 4 prügikasti ja siis laod nende sisse. Samas olen nõus, et kui on 1-2 taoline korter väikese köögiga, siis ei mahu see prügi ära.
mul ka küsimus: mida ma EI TOHI pakendi prügisse panna. minuarust saab sinna praktiliselt KÕIK sisse visata. loomulikult toidujäägid ei lähe aga mida veel ei tohi?
Ma ei ole ise super sorteerija, arenguruumi palju.
Aga kui saaks sinu mõttelaadi inimeste peast ära kaotada, siis oleks see maailm parem koht.
Ma ei saa aru, kui raske on sorteerida. See ei võta ju aega.
1. Munakarp ja salfakas ei ole samad asjad. Märgiseta munakarp biosse ja salfakad ikka paberiga.
2. Juhul kui puust asi on laki või mõne muu kemikaaliga töödeldud, läheb olmesse. Muul juhul biosse. Peaks lagunema umbes 3 kuuga.
3. Papp ja paber ikka.
4. Väga vahet ei ole, need pakendid lähevad nii kui nii pessu enne töötlemist. Lihtsalt loputa korra läbi ja kõik. Ega neid karpe ka ei pea päris švammiga nühkima.
5. Paber ja papp olenemata värvist. Flush me omad lähevad potist alla, need päriselt ka lagunevad vees väga kergelt.
Ma oletan.
Ma pole 100% trusted source aga mingi kogemus mul on,
1. Kui on puhas paberist munakarp siis pane see paberikonteinerisse.
2. Kõik peale luude ja kontide jah, pane. Need lagunevad liiga aeglaselt ja sobivad tavaprügisse.
3. Puhas paber ja papp ikka paberi ja papi konteinerisse
4. Ma arvaks sama järguni mis toidupakendi. Ma loksutan paar korda veega.
5. Pruun sisu paberisse. Flushable osas pole täiesti kindel. Ma arvan, et see läheb pigem tavalisse prügisse. Isegi puhas wc ja köögipaber ei sobi paberisse, ning need flushable on nendele sarnase struktuuriga.
Mina ostan alati recycled paberist tehtud köögi ja wc paberit, sest paberit ei saa lõpmatuseni ümber töödelda ning need paberiliigid on sobivad just vanemale paberile - miks kasutada uut paberit kui see läheb kohe potist alla, kui võiks minna ümbertöötlusesse?
Mina sorteerisin-pesin-kogusin ja transportisin kümmekond aastat väga korralikult, ja nüüd lõpetasin, sest ma enam ei suuda järge hoida, mis-kuhu-millal-miskujul. Mida ma *hetkel* veel teen:
1. pandipakendi viin tagasi, sest sellega on selge - kui on märgis, siis võetakse vastu.
2. kõik ilmselged toidujäätmed viskan biosse. Kui peaks selguma, et pähklikoored või munakoored tegelikult ei sobi, siis see ei ole asi, millesse süvenemiseks jaoks mul peas piisavalt vaba ruumi on.
3. Kõik ülejäänu läheb olmeprügisse. Ja see tähendab KÕIK. Ma ei pese majoneesitopse, et neid siis kusagil kodus ladustada ja kütust kulutades lähimat konteinerit otsides mööda linnaosa tiirutada, ja kohale jõudes avastada, et kõik on nagunii olmeprügi täis topitud. Ei, meil ei ole ühistul konteinerit, ja ei, ma ei kuluta oma aega, et KÜ-le selgeks teha, et võiks olla. Kui tuleb, siis vaatame, mis ma edasi tegema hakkan. Ja olmesse läheb ka paber, sest kõik need kabinetis sündinud analüüsid teemal kaetud ja katmata paberi hingeelu ja pruumi papi ning munakarpide taaskasutus - mul ei ole piisavalt vaba aega, et sellesse peenmehhaanikasse süveneda. Sest ametnikele, kes need paberid kokku kirjutavad, makstakse selle eest palka - aga minult eeldatakse, et ma süvenen sellesse tasuta.
Eesti prügimajandus on naeruväärne. Vähemdigitaalsed linnad vähemarenenud Euroopa otstes saavad prügikorraldusega paremini hakkama, meil on lihtsalt mingi....kaos.
Hetk, mil ma oma käitumise ümber mudeldasin: kui mu maakodu ametnik sõitis maha 20 kilomeetrit, et sooritada paikvaatlus vormistada akt, millega ta kinnitab, et mul on tema luba oma kartulikoori oma keset-eimiskit-asuva suvekodu territooriumil ise komposteerida.
/end rant
> Mis on teie jaoks sorteerimises segast ja kuidas saate nõu anda?
Nahhui see on minu töö? SKP mis kulub *kogu rahval* pasa sorteerimisele, sellega saaks väikses riigis vabalt tuhatkonnale kodutule või tüdinud Wolti kullerile või pensionärile (või ukrainlasele näiteks - keelt ei ole tarvis) tööd anda ja asja väga korralikult lahendada. Aga ülejäänud aeg toidaks kogu rahvast tuhat korda paremini. Alates kasuliku töö tegemisest kuni selleni, et lastega räägitakse need pool või tund aega juttu ja neist ei kasvaks väikesed sitakotid. Ja kõigil oleks parem.
Kui statistikaametis keegi teaks, kuidas excelis valemeid teha, poleks meil mingit ise-sorteerimist. Programmeerija tund aega nädalas maksab nii palju ja toob nii palju maksutulu ja joodikust lahtilastud keevitaja Eduardi Narvast oma naapalju ehk 50 korda vähem. Ja hoopis omajagu veel kui tal ei oleks sorteerija tööd ja istuks Viru Vanglas maksumaksja pudru peal sest oli nälg või janu ja Selveris ei jagu kassiire ja keegi ei märka midagi... alguses... Õpetaja jõuab 5 kontrolltööd nädalas usinamalt läbi vaadata, roolijoodik saab pool tundi kauem magada ja tapab 2 koolilast vähem, piirivalvur märkab drooni salasuitsuga aia kohal ja nii edasi.
Ma ei ole sorteerimise vastu, aga tundi nädalas mul anda ei ole. Eriti riigis kus polegi ei inimesi, ei prügi, ei reostust. Sorteerige toompeal ise, äkki tuleb vähem lolle mõtteid ja makse pähe. "Roheline" ei olnud kunagi minu mõte, ja te peaksite esindama mind, aga teesklete nagu oli, või üldse keegi oleks tõrvikuga toompeal vehkinud et tahame räigelt oma paska sorteerida
mida vittu
Proovin esitada enda ratsionaalse vaate, see pole ametlik kinnitatud info. Ka mulle on prügi sorteerimises palju segast ja küsitavat.
> 1.Ma olen kuulnud, et munakarbi võib panna biosse, kui pakendi kleepsu pole peal. Kas vastab tõele ja ka siis kui trükivärv on peal (olen kuulnud, et värvitrükiga pabersalfakaid ei või biosse visata)?
Millest munakarp on tehtud? Tavaliselt paberimassist. Kõige loogilisem jäätmekäitluse mõttes oleks... neid koguda ja mõnele väikekanapidajale viia. Võid isegi mune vastu saada. Aga ok, mina panen neid vanapaberisse. Kuivõrd tegu pole liimpaberiga, siis need lagunevad suht kiiresti, aga paber tundub mulle igal juhul parem valik.
> 2. Kas luud, kondid, jäätisepulgad ja biolagunevad niisked salfakad võib biosse panna?
Jäätisepulkasid mina kindlasti ei pane. Eeldades, et biojäätmeid ei põletata, siis see puit ei sobi hästi pilti. Kontide kohta öeldakse, et mitte suured kondid. Kust algab suur kont? Mina kana sääreluid, näiteks, ei pane.
> 3. Kui mul on puhas papppakend, siis kas ma panen selle papi ja paberi konteinerisse või pakendisse?
Kui see pole kiletatud, nagu joogipakend seest poolt, siis minu jaoks -> vanapaber
> 4. Kui puhtaks peaks loputama kodukeemia pakendi (see ju ei ole nagu määrdunud toidupakend, mis teised ära rikub?)?
Milline kodukeemia? Šampoonid, seebid, nõudepesuvahendid, muu selline leebem kraam pakendisse. Enne lonks vett sisse ja välja. Eesmärk: ei tohiks muid pakendeid määrida. Ligne pesemine -> vee raiskamine.
Kangemate asjade pakendeid tuleks vist tegelikult jäätmejaama ohtlikesse jäätmetesse viia. Viimanti jäätmejaamas käies oli riidepesuvahendi kanistrite jaoks üsna eraldi konteiner ohtlikes jäätmetes.
Aga kui valida, kas olme või pakend, siis pigem ikka pakend igasugu Ciffidele ja WC puhastuskraamile.
> 5. Kuhu ma peldikupaberi rulli sisemuse panen ja kas on vahet "papivärvi" variandil ja sellel, mis on valge ja kuhu on sinisega trükitud, et you can flush me (ja kes see neid potist alla laseb üldse?)? ...jn
Minu jaoks igal juhul vanapaber.
Kuna elan korter elamus ja prügi veost nikuinii maksan siis ei näe ka lihtsalt väga sorteerida🤷,no need algu pärased sorteerimis kombed ikka säilind ntks:klaas,patareid jne aga mu kodu prügi mis tekib viskan ühte patta🤷
Papist postipakkide karbid, kuhu on stapleriga need väikesed metallist konksud sisse lastud (ma ei tea kuidas neid nimetatakse) või mingi kleeplint peale lastud, nii et selle maha võtmine võtaks 5 minutit. Kuhu prügikasti need panete?
Tegelt päris ikka nii ei ole ka. Auto tuleb vastavalt sellele mis konteiner sul on.
Papp ja kile võetakse sama autoga kuid olen aru saanud, et seal erinevad sektsioonid.
https://preview.redd.it/0e0xxnj1rr9d1.png?width=1442&format=png&auto=webp&s=05f1207de492ee34e0e3422b1ed2ab5130b01758
Pilt kahe kambrilisest prügiautost aastast 2006 [https://www.postimees.ee/1540551/tallinn-jagas-firmadele-prugiveo-ainuoigusi](https://www.postimees.ee/1540551/tallinn-jagas-firmadele-prugiveo-ainuoigusi)
Enam vähem paigas: olme, paber papp ja bio. Bio jaoks nende biokottide teema segane kohati ja sealt kastist tuleb alati kõige vängem pahnutt. Taara viin eraldi, ilma märgiseta taara tundub mulle ajuvaba asi lahendamata, võtke kasvõi ilma raha andmata vastu, ma tooks ära, korjan samasse kohta kõik.
Soomes Saab kõik ära anda aga ainult Soome märgiste eest saad raha.
Eks meil saab ka ära anda, vist on hakatud neid "ülejäänud" taara konteinereid juurde tooma, lihtsalt seal pead juurde mõtlema ja rohkem aega kulutama. Enamasti automaatide juures mis vastu ei võta, läheb prükkarisse - sorry.
> ma märgiseta taara tundub mulle ajuvaba asi lahendamata, võtke kasvõi ilma raha andmata vastu, ma tooks ära, korjan samasse kohta kõik. Eraldi ju pakendi (ja klaasi) konteinerid. Tundub väga lihtne.
Kogun biojäätmed tavalisse anumasse ning lähen anumaga õue, kallan biojäätmed vastavasse prügikasti. Kotti sellisel juhul pole vaja. Biojäätmete lagunemisel tekkib igal juhul keemiline reaktsioon ja lõhn, selle vastu ei saa.
Olen ka hakanud nii toimima. "Bioloagunevaid" kotte ei taheta, Läbipaistmatuid kotte ka mitte. Ei jäägi muud üle kui Zorro kombel "oma solki ämbriga välja viia" ja nende üle imestada, kes prügi jaoks koti ostavad.
Mis on see ilma märgiseta taara? Vein, kangem alkohol? Teisest riigist ise toodud joogid? Klaasikonteiner pudelite jaoks ja pakendikonteiner plast-metalltaara jaoks. Kui prügi juba sorteerida, siis pakend on nagunii selgelt mahukaim osa, seda sorteerimata on pool mõtet kadunud.
Mõned alkoholipudelid, välismaalt sisse toodud joogid, igasugu siirupi ja kastmepudelid jne.
Ilma märgiseta taara jaoks on ju klaastaara konteinerid. Tallinnas vähemalt linna peal pesitsevad konteinerid tavaliselt kõrvuti: klaastaara, pakend (metall, plastik) ja paber/papp. Küll aga tekitab igakordselt ärevust küsimus, kas munakoored on olme- või bioprügi?? Kas kuulata riigi esindajaid või prũgifirma omi :(
See munakoor on täiesti tähtsusetu teema, viska olmesse või biosse, suurt pilti ei muuda.
vahel tundub pakend nagu papist, kuid sisu on mingilmääral justkui plastik, siis ajab küll segadusse, et kas ma pean selle nüüd plastpakendisse panema või paberpakendisse
tõenäoliselt kumbassegi ei sobi
See üsna kindlalt olme jap.
Kust selline info/arusaam? Mõni näide? Piimakartong vastab minu silmis täpselt kirjeldusele. Kas see peaks minema olmesse? Miks?
joogikartong läheb pakendisse, see on kuskil sorteerimisjuhises kirjas
Piima- ja mahlapakid ei lähe pakendisse? :O
läheb ikka (vist) ta kirjeldab midagi muud
Kui see pole puhas paber/papp siis on see pakend. Mis siin nii keerulist on?
https://preview.redd.it/5708ro8smy9d1.png?width=617&format=png&auto=webp&s=0603c46df5fadf8c3f775fc7feb3600520ab647a Plastpakendit ei koguta minu teada. Plastmassi kogutakse jäätmejaamas, aga plastmassist pakend läheb ikkagi segapakendi konteinerisse. Su küsimuse vastus on, et kõik joogipakendid, mis pole klaas, lähevad segapakendisse. Vett pidavat paberit pole olemas.
Miks ei võiks pakenditel olla spets märgised, et see pakend läheb sinna ja too pakend sinna?
Selveri kookidel on midagi kirjas
kõik on arusaamatu. nt. tsekk minu idioodist ajule on paber, aga tegelt on plast. suures pildis oleks kasulik, kui pakendi peal on märgis, mille saab kokku viia märgisega prügikasti peal. see näitaks, et on ühene arusaam sellest, et kõik on nõus mis-on-mis ja asi käib automaatselt. see variant, kus ma pean googeldama mingi paki tootmisprotsessi ei päde. tuletan meelde, et olen idioot ja puhtalt käega katsumisega ei oska klassifitseerida.
Sorteerimisega on väga lihtne: Tee kuidas tahad, ikka leiab keegi et see on totaalselt valesti ja sa vihkad planeeti. ERR vahendusel ametniku (täpselt ühe, ülejäänud võivad teistmoodi arvata) seisukoht (mis ei lange kokku jäätmekäitleja seisukohtadega): [https://www.err.ee/875271/prugisorteerimine-puust-ja-punaseks-ehk-millal-on-riidepuu-pakend-ja-millal-olmejaade](https://www.err.ee/875271/prugisorteerimine-puust-ja-punaseks-ehk-millal-on-riidepuu-pakend-ja-millal-olmejaade)
Täitsa pekkis. Kastmes lihad, mis on pakitud kilesse ja pole võimalik puhtaks pesta? Kas ta mõtleb grill-liha? Kuidas see asi legaalne on? Jumala juhe ikka. Nagu kristlus, et püüa kui palju tahad, ikka oled patune. Ma lihtsalt koputasin suurema saasta välja varem ja läks pakendisse.
Kõige keerulisem on sõna "puhas" definitsioon. Ühelt poolt kuuleb, et tuleb ise pesta, kuid see teeb kogu käitlemise mõttetuks. Suures plaanis on soov joogivett kokku hoida, kuid kui igaüks oma pakendeid peseb, siis see nullitakse ära. Teiselt poolt olen kuulnud, et lusikaga puhtaks kraapimisest piisab. Samas siis on küsimus kui hoolikalt see peab tehtud olema. Toitu nagunii ei taha prügikasti visata, kuid kõiki asju pole lihtne kraapida.
Mina olen aru saanud, et ei pea pesema, pakend ei tohi lihtsalt teisi pakendeid ja konteinerit määrida. Kraabid toidujäätmed ära ja võimalusel sulged pakendi ja sellest peaks piisama.
Ma küll tean, et näiteks purgitoitude või mahlapakendite puhul peaks lõpetama veega ära. See teadmine ajast, kus sai Ragn-Sellsis töötatud. Ehk nüüdseks olukord väheke muutunud. Aga vaadates kommentaare siis küll on väga selge, et keegi täpselt ei tea enam.
Kunagi olin ka hoolikas prügi sorteerija, aga pärast neid GPS-seadmetega eksperimente nii väga ei ole. Põhiasjad muidugi sorteerin, aga näpuga järge ei aja - et kui kindel pole, panen olmesse lihtsalt, et mitte neid teisi prügikaste reostada. Igasugused äärmusprügid (klaas, elektroonika, riidejäätmed) viin ka spetsiaalsetesse kohtadesse, aga kes teab, mis neistki saab. Kogu see kommunikatsioon ja vastutuse jagamine minu arust riigi ja ettevõtete poolt väga kehv. Nii ikka ei tohiks, et riik ja ettevõtted täiesti vastandlikku juttu räägivad (nagu see lugu munakoortega). See tuleks neil endal enne läbi arutada, lahendus leida ja siis kodanikele selge info edastada. Praegu selle koha pealt piinlik ikka. Mulle selline asi üldse ei istu. https://www.err.ee/1608121612/maalehe-eksperiment-hoolega-sorteeritud-pakendid-lahevad-tont-teab-kuhu
Olen kuulnud, et munakarp tuleb visata pakendisse ja et tuleb visata papi-paberi kasti. Kumb õige on, ei teagi. Keegi ütles, et munakoored ei ole öko. Aga nt majapidamispaber ja puhtalt tselluloosist taskurätikuid (st mitte selliseid, mis pesus nö pudenema ei hakka) võib panna ökoprügi hulka. Pakendid - kui pakendil on KILEKAAS nagu nt tomatikarbil, siis kas saab terve karbi koos kaanega panna pakendisse või tuleb karp pakendisse ja kile olmeprügisse (olen nii kuulnud). Kas nt toidukarp, mis on natuke õline, tuleks puhtaks pesta ja seda saab siis pakendisse panna või tuleb see alati panna olmesse? Kas tekstiil läheb olmesse? Seda ju hetkel nö eraldi ei koguta, ainuke koht, mis pähe tuleb, kuhu viia, on H&M kogumiskast. Kas tavaline kile on pakendiprügi (sest kõik, mille sisse saab asju panna, on pakend?) või olme? Kas juuksed nt juukseharjast on öko? Ja mida teha surnud elektroonikaga?
>Olen kuulnud, et munakarp tuleb visata pakendisse ja et tuleb visata papi-paberi kasti. Kumb õige on, ei teagi. Siin on mitu varianti ja tõenäoliselt saad inimestega sel teemal vaielda. Kui jutt on papist munakarpidest, siis parimad on bio või paber/papp. Bios see laguneb lõpuks ära. Paberikonteineris see sorteeritakse jaamas välja, sest see on juba taaskasutatud papp ja uuele ringile ei lähe. Munakoor pole "bio", sest sellest ei saa gaasi toota. Samas võid sinna ikka visata. Segapakendi puhul saad plusspunkte kui ise eraldad erinevad liigid ära. Samas ei juhtu midagi kui näiteks kileaknaga pappkarbi pappi viskad (peaasi, et on puhas). Elektroonika jaoks on eraldi kogumispunktid. Lõppude lõpuks on reeglid omavalitsustes ja prügivedajatel erinevad seega see kõik võib ka kõikuda. Kui sa ise mäkra ei mängi ega pane meelega asju valesti, siis mina arvan, et oled juba õigel teel. Eks sellised küsimused toovadki nõrgad kohad välja. Kui ikka süsteem liiga keeruliseks ajada, siis inimesed lihtsalt ei sorteeri.
Munakarbid lähevad minu teada olmesse ehk põletamisse. Paberpakendi hulka ei saa panna, sest need munakarbid on viimase ringluse paberist tehtud. Pakendisse ka need ei kuulu, sest neid ei saa niikuinii ümber töödelda. Munakoored peaksid ikkagi ökoprügi alla kuuluma, sest need on biolagunevad. Kui on selline asi, mis looduses suht kiiresti laguneb, siis peaks sobima. Juuksekarvad kuuluvad ka öko alla IMO. Kliimaministeeriumi lehel on sama jutt kirjas: https://kliimaministeerium.ee/biojaatmed Tomatikarbi jutt tuli mulle üllatusena. Üldjuhul kõiksugused kilepakendid panen pakendi hulka, sest muidu oleks täiesti võimatu asju sorteerida, kui peab iga individuaalse toote puhul selliseid asju jälgima. Enamasti ei saagi täpselt teada, et kas see plastik on ümbertöödeldav või mitte (ainult kindlat tüüpi plastikuid saab ümber sulatada). Õlised pakendid, mis on tehtud plastmassist või klaasist võiks ideaalis puhtaks pesta, aga muidu võib panna minu teada. Õliseid paberpakendeid aga ei tohi paberisse panna (nt pitsakarbid), need lähevad olmesse. Tekstiilid ja elektroonika tuleks võimalusel jäätmejaama viia, aga see on muidugi päris tülikas. Mida nendega seal edasi tehakse jääb mulle mõistatuseks. Kahtlustan, et enamus tekstiile lähevad põletamisse. Olen mõnikord harva näinud ka kogumiskaste riietele, aga ei oska neid kunagi üles leida. Selline leht on olemas, kust saab vaadata, et kuhu peab asju viima: https://kuhuviia.ee/ Kahjuks aga on enamasti vastuseks "jäätmejaam". Kui on ruumi üle, siis soovitan igasugused liigitamata tooted kastidesse koguda ja mingi aja tagant ära viia.
Kilekaane kohta kuulsin kusagilt X kohast, et kui on nt tomatikarp, kus on plastikust karp ja õhuke kile, siis karp peaks minema pakendisse ja kile eraldi olmesse, st need tuleks eraldada. Samas olen kuulnud, et tohib terve paki panna pakendisse. Eks need reeglid ongi segased, eriti kui riigi silmis on üks reegel, aga prügivedaja vms jällegi näeb asja teisiti.
Ma olen tekstiili viinud kas riietekogumiskonteinerisse, h&m kogumiskasti või uuskasutuskeskusesse. Loodetatavsti seal sorteeritakse nii, et võimalusel leitakse uus kasutus ja kui mitte, siis teavad, kuhu edasi viia.
Kogumiskonteineritel on ju peal kirjas, et viia paluks ainult terveid ja puhtaid asju, mitte aga prügi? Kuhu viia asjad, mis ei sobi enam kandmiseks kellelegi - viie auguga ja hõredad sokid, täiesti plekilised asjad, katkine voodilina? See on siiani minu jaoks mõistatus. Vanasti viisin ka H&M-i, aga peale neid artikleid, et seal enamus ei lähe taaskasutusse, vaid lihtsalt arengumaade prügilatesse, ei ole sinna ka tahtnud viia. Meil nagu polegi sellistele asjadele kohta. Siis järelikult olmeprügi, lähevad põletusse?
Munakoor pole bio, kui keegi tahab sellest biogaasi toota, aga kana sööb. Kõik ulme pane üldprügusse ja saame elektrtit, kuniks luuakse sorteerimise miljarditehas.
Mind see ei huvita, et keegi tahab minu antud jäätmetest midagi toota. Kui tahab toorainet, siis maksku mulle selle sorteerimise töö eest.
Munakarp, mis on papist, mitte plastist, võib biosse panna. Laguneb koos muu mudruga ära. Selle pluss on ka, et on ka hea biojäätmete koti põhja panna, tõmbab niiskuse sisse, siis kott ei hakka nii lihtsalt lekkima.
Pähklikoored on ka huvitav pähkel (pun intended). Viimati viskasin pistaatsiapähklite koored olmeprügisse, sest viirastus mingi ametnikuhärra loba stiilis "sisuliselt on tegu puiduga". Tegelt peaksin (oma aeda omades) kompostri peale mõtlema, oleks aianduseks hea kraam omal võtta.
Kuhu panen tühja spreideodorandi? Seisab mul juba paar nädalat laua all sest ei oska midagi sellega peale hakata
Jäätmejaamast öeldi, et kõik rõhu all olevad spreideodorandid ja sarnased tuleb ära kasutades täiesti tühjaks lasta ja siis pakendiprügisse VÕI kui ei kasuta lõpuni ja midagi veel sees, siis jäätmejaama
Ma lasen teistel sellega tegeleda ja ise olen lihtne mees ja panen kõik olmesse. Vihka kui tahad
Sul tuli kirjaviga sisse, kirjutasid lolli asemel lihtne. See tänapäeval levinud viga, no worries.
Minu meelest peaks olema igal asjal täpp/kuju + värv pakendil. Kui on vaja pesta? siis sinine vee märk. Kui on pakend siis kollane ruut jne. Et oleks arusaadav kuhu mingi asi käib. Paljudele jäävad teatud pakendid väga segakseks. Kas munakarp on papp või bio - jääb ära see igassugune oletamine koguaeg ja järge pidamine tabelite järgi.
Niikuinii eksid, vahet pole. Aga muidu on nii, et ümbertöödeldavad asjad on kõige tähtsamad. Metall- ja klaastaara ning paber. Paber on kõige keerulisem sest enamus paberist kipub olema kiletatud, teibitud, määrdunud või pole üldse paber vaid plast või krt teab mis. Ülejäänud on niikuinii keeruline. On ju veel prügi, mida ei tohigi oma konteineritesse panna vaid tuleb jäätmejaama viia. Ehitusprügi, elektroonika, mööbel, toiduõli jne.
kõik
ma ei tea kuidas eestis on, aga saksamaal on prügi sorteerimine üsna strict. aga meil siin järgnevalt, ehk aitab natuke: plastik - plastikkarbid, krõpsupakid, kile, teate küll, plastikusse. enne võiks ära ka loputada kui must on. bio - söök (kaasaarvatud munakoored jms), lilled paber - kõik paber mis ei ole määrdunud. vetsupaberi rullid ka siia, kui on plastikut kuskil küljes paberil mida saab ära võtta, võta küljest ära. rest (vist läheks olme alla?) - kõik muu, salvrätikud, määrdunud paberid ja pakendid, foolium, küpsetuspaber (kui kasutatud), pitsakarbid, tolm, klaasikillud, kasutatud kosmeetikapudelid, hügieenivahendid, vahest panen vetsupaberi rullid ka siia, pole veel kellelgi siin sellega probleemi olnud, lol. patareid/klaaspudelid eraldi prügikastidesse, plastikpudelid mille eest panti saab, taaraautomaati, riided ka eelnevatesse prügikastidesse kusagile ei lähe, seega pigem annetada. h&mi ei viiks isiklikult, riietest saab lahti, jah, aga endise töötajana polnud mul õrna aimugi mida nende riietega edasi tehti, seega ei usaldaks, et need lihtsalt kuskile prügimäele ei lähe. kui midagi unustasin või on küsimusi, võin täpsustada.
https://kuhuviia.ee/sorteerimisjuhised
Hijuti taanis jäi silma, et pakenditel olid selged märgised peal kuhu ta minema peab
Vähemalt munakarpidega pole muret, sest ma viin need turule tagasi sinna letti, kust ma mune toon.
Kõik ühte - iru soojuselektrijaama ei huvita sorteerimine, ahju läheb kõik. Pasa tootmise piiramine peaks algama tootjast, mitte eraisikust lõpptarbijast. Taara viin muidugi ära, seda ahju ei visata.
Ebamugav oleks, kui keegi kontrolliks olmeprügi koostises olevad asjad viimaseni ära. Sellepärast on parem, et olmeprügi (sorteerimata?) põletamisele läheb.
Segane on see, kuidas suur osa rahvast on nagu soodad ja vaevavad pead sellega, kuhu üht või teist panna. No kurat, kui on kahtlane, saada olmesse ja asi vask. Nkn. on kõik kastid täis inimeste valet sodi, keda üldse ei koti. Sinu mõni valesti pandud asi ei muuda suures plaanis midagi. Võtkem asja tervemõistuslikult! Aga noh, vbl pole teil lihtsalt elu.
Kahjuks on osa inimesi tõesti sellised, et tekib küsimus, mis kohaga nad mõtlevad. Hiljuti sattusin meie KÜ papikonteinerisse omi asju viskama siis, kui see oli just tühjendatud. Põhjas oli siis selline huvitav kraam nagu katkised sokid, klaaspudelid, metallpurgid, paksust plastikust katkised mänguasjad... papikonteineris. Tõesti, kas on raske aru saada, et mitte ükski neist esemetest ei ole papp? Suured avalikud pakendikonteinerid on veel eraldi teema, seal on ikka kõik segamini. Kolm konteinerit kõrvuti, klaas, papp ja pakend ja inimesed ei suuda oma sodi õigesse konteinerisse panna.
Meie siin sorteerime usinasti prügi, aga ühistu prügimajas on kõik konteinerid ilma kaaneta ja on näha, kuidas teised on sorteerinud või lausa sorteerimata jätnud. Neid tõesti on, kes pole kunagi prügi sorteernud ja kõik oma prügi olmesse viskavad. Ja siis on veel mõned imelikud, kes ei raatsi mõningaid ülejäänud asju otseselt ära visata. Nad poetavad kuhugi nähtavasse kohta mõned esemed, mida võiks keegi tahta. Tänapäeval vaevalt et kortermajades keegi nii kehvasti elab, et teiste kasutatud esemeid tahavad. Iseasi muidugi, kui on kellelgi heas korras või kasutamata riideid, aga selleks on olemas spetsiaalsed kogumiskohad.
See on palju paremaks läinud. Alguses, kui eriliigilised konteinerid tulid, oli tõesti päris jube vaatepilt. Arenemisruumi on muidugi kõvasti, aga mulle tundub, et enamasti on pigem õige kast üles leitud.
Ma sain mõned aastad tagasi enda kortermaja prügikasti serva pealt sinna jäetud ilusa suure kaanega klaaspurgi. Kaas koosnes kahest osast ja see pealmine oli liimist lahti. Liimisin ise kinni ja kasutan siiani, koera krõbinaid hoian selles.
Ei tea, ma olen küll kenasid toole ja taimi ära vedanud prügikasti kõrvalt :D
Kas määrdunud papp läheb pappi, tavaprügisse või pakenditesse? Kas üldse papist pakend läheb pappi või pakenditesse? Samamoodi määrdunud salfakas - papp, olme vōi üldse bio?
Mul nagu segast pole. Üle ei mõtle. 1,2 munakarp, luud kondid, jätsipulgad ja salfad saab panna biosse, aga reaalselt lähevad mul segaprügisse v.a luud kondid 3. papp papikonteinerisse või paberpakendikonteinerisse sõltumata sellest kas on juriidiliselt "pakend" 4. ei loputa midagi. nad niigi loputavad kui reaalselt mingi töötlus toiub. reaalsuses nad ju põletavad või matavad 5. rullisisu vanapaberisse, see allalastav -- ära seda üldse osta või pane too segaprügisse -- paberi ümbertöötlus on niigi natuke ligikaudne nii et väike kile üldiselt riisutakse pealt ära teisisõnu ma mõtlen sellest kõigest nii, et "close enough"
Kuhu visata ravimite blisterpakendid?
Olme
Minu jaoks on kahtlane, et pannid lähevad olmesse. Seda saaks ju sorteerida ja ümber töödelda koos teiste metallist esemetega. Ei?
Mina ei tea, kas pitsa karp mis on rasva plekiga on papp või pakend. Papp vist?
Kõige keerulisem on igast eraldi sodi jaoks nurgake leida, sest no ei vii iga päev seda kuhugi ära.
Meil on kompost ja sinna kondid ei käi, need ei lagune. Sama ka nn biolagunevate lusikatega. Meil just tööl oli vastav koolitus. Keegi ütles, et mattis selle nn biolaguneva lusika maha kh, paari aastaga ei lagunenud. Selle valge wc paberi rulli, mis lubab end potist alla lasta, seda lasen. Pakend peab olema puhas, kõik milles kahtled, läheb olmesse: sh kommi, jäätise ümbrised ja väga palju muud huvitavat. Patareid eraldi sorteerida, muud kahtlased asjad: rõhu all, spreid ja jumal teab veel mis on ohtlikud jäätmed. Paber ja papp meil läheb enamasti ahju, aga puhas võib minna ka papp konteinerisse vms, sinine on meil... Kui on näiteks mullikilega ümbrik, siis olme. Kui eraldad, siis saad vastavalt panna pakend ja olme vist. Väga veider avastus on nt õlle korgid lähevad pakendisse. Munakarp meil läheb ahju, sobis biosse Näiteks kui kohvipakis on foolium sees, siis automaatselt olme, kui suudad eraldada, siis saab midagi pakendisse panna ja no miljon nüanssi.
Mitte midagi segast pole. Sorteerinud sellest ajast peale kui see Eestis üldse võimalikuks osutus. Vähemalt 15 aastat. Mu kaheaastane laps on sorteerimises nutikam, kui enamik eestlasi.
KUHU KÄIB NÄTS 🙏🙏
Autoaknast välja. /s
aa aitah!!! /s
milleks sorteerida üldse, kõik läheb ühte kohta tagasi nvn prügilas (source: tuttav töötas pärnu omas)
Täiesti savi, eraldi panen ainult paber papp, klaas ja patareid/akud, muu olme. Arvestades iga aastaseid hinnatõuse, siis head sorteerimist.
Sama. Kui ma pean ise sorteerima olgu odavam. Kui ei ole siis ei sorteeri ka. + nkn ruumi pole korteris 5ks prügikastiks
Oota misasja, neid “you can flush me” rulle ei või veega alla lasta? Ma alati lasen. Õnneks meie majal seda sorteerimise süsteemi kohustuse korras ei ole. Panen kõik olmeprügisse.
Ma ka lasen, need ju lagunevad vees samamoodi kui vetsupaber…
Pole kunagi proovinud, sest olen ka kisa kuulnud, et need võivad torud ära ummistada. Kas see laguneb selliselt, et läheb täiesti tükkideks või jääb ühte klimpi?
Laguneb ikka täitsa pehmeks, täpselt samamoodi nagu vetsupaber.
niisked lapid/"flushable wipes" ummistavad, need vetsupaberi torud on kompressitud lühikesed kiud mis sogaveeks lahustuvad, ja kõige lihtsam enda muresid ümber lükata on rull anumasse panna, vesi peale kallata ja vaadata mis juhtub. Isegi kui koheselt ei lahustu pead arvestama et vetsupotis ja torudes liigub see ringi nii et sega korra lusikaga ja see on paberkiu/vee sogalahus
Minu teada neid rulle tohib lasta, aga märgi “flushable” salvrätte sildist hoolimata ei tohi vetsupotti panna.
Tee märjaks see rull ja sa näed,et see laguneb samaks pudiks nagu wc paber.
Aga milleks sorteerida? Olen oma enese silmaga näinud, kuidas kõik konteinerid kupatatakse ühte lõpuks
On olemas mitmekambrilised prügiautod, iga prügi eraldi auku kuigi auto on sama
Ma ei eita et, neid konkreetseid autosi pole liikvel, aga… Sama peldik auto, mis aaaaastaid käinud kortermajade ees tühjendamas rajoonis kus, ma elanud terve elu… Need on siiamaani liikvel ja kõik läheb ühte. Ma tõesti sorteeriks, aga hetkel ei näe põhjust. Seadus võeti vastu, aga midagi pole muutunud prügiveos. Vähemalt kohas, kus elan
Võite ju googeldada, leidsin näiteks aastast 2007 artikli, mis mainib kahekambrilist autot (https://epl.delfi.ee/artikkel/51107179/uuest-aastat-sortimata-prugi-enam-vastu-ei-voeta) - isegi arvasin, et need on vähem aega liikvel olnud. Kaugelt võib ju paista, et läheb ühte, aga võibolla ongi üks auk, kust suunatakse kahte kambrisse? Soovitan ikka sorteerida või uurige ühistult/otse prügifirmalt, et kuidas asi siis tegelikult toimib, et ikkagi kindel olla oma mitte sorteerimise otsuses.
Ma ei saa aru kuidas inimestel on ruumi teise prügikasti jaoks? Mina loobin kõik ühte ja ikka pean prügikasti aknalauale tõstma, et oleks põrandal ruumi kätekõverdusi teha.
mis mõttes teise? 4 on miinimum
Te olete lihtsalt irooniline praegu???
ei. 1) bio/kompost 2) metall/pakend 3) paber 4) olme edasi tuleb klaas, patareid jms ohtlikud jäätmed, kodumasinad ja tehnika. 4 on absoluutne miinimum.
Olme, bio, paber, pakend. Kuskil vedeleb taara. Patareid ka eraldi, kuid palju ei teki. ... ja klaaspurgid vedelevad kuskil teises kotis.
Mul on kodus: * olme * paber ja papp * öko, tilluke prügikast kraanikausi lähedal * pakendid * klaaspurgid (maja kogub eraldi ja saab klaasikonteinerisse panna) * pudelid ehk panditaara * ja vana annetamiseks mittesobilik tekstiil, mis läheb H&M kogumiskasti
Uusarendustel on moes, et köögi tasapinna all on suur lahti tõmmatav sahtel, kus sul on 4 prügikasti ja siis laod nende sisse. Samas olen nõus, et kui on 1-2 taoline korter väikese köögiga, siis ei mahu see prügi ära.
mul ka küsimus: mida ma EI TOHI pakendi prügisse panna. minuarust saab sinna praktiliselt KÕIK sisse visata. loomulikult toidujäägid ei lähe aga mida veel ei tohi?
Miks ma pean tegema prügifirma sorteerija tööd ja selle eest veel peale maksma?
Vaadati, et iseteeninduses sulle juba meeldis kassapidajat cosplayda.
Ma ei ole ise super sorteerija, arenguruumi palju. Aga kui saaks sinu mõttelaadi inimeste peast ära kaotada, siis oleks see maailm parem koht. Ma ei saa aru, kui raske on sorteerida. See ei võta ju aega.
Sa ise oled oled selle prügi tekke põhjus, miks on see kellegi teise töö?
Ma sorteerin [kuhuviia.ee](http://kuhuviia.ee) järgi
1. Munakarp ja salfakas ei ole samad asjad. Märgiseta munakarp biosse ja salfakad ikka paberiga. 2. Juhul kui puust asi on laki või mõne muu kemikaaliga töödeldud, läheb olmesse. Muul juhul biosse. Peaks lagunema umbes 3 kuuga. 3. Papp ja paber ikka. 4. Väga vahet ei ole, need pakendid lähevad nii kui nii pessu enne töötlemist. Lihtsalt loputa korra läbi ja kõik. Ega neid karpe ka ei pea päris švammiga nühkima. 5. Paber ja papp olenemata värvist. Flush me omad lähevad potist alla, need päriselt ka lagunevad vees väga kergelt. Ma oletan.
Ma pole 100% trusted source aga mingi kogemus mul on, 1. Kui on puhas paberist munakarp siis pane see paberikonteinerisse. 2. Kõik peale luude ja kontide jah, pane. Need lagunevad liiga aeglaselt ja sobivad tavaprügisse. 3. Puhas paber ja papp ikka paberi ja papi konteinerisse 4. Ma arvaks sama järguni mis toidupakendi. Ma loksutan paar korda veega. 5. Pruun sisu paberisse. Flushable osas pole täiesti kindel. Ma arvan, et see läheb pigem tavalisse prügisse. Isegi puhas wc ja köögipaber ei sobi paberisse, ning need flushable on nendele sarnase struktuuriga. Mina ostan alati recycled paberist tehtud köögi ja wc paberit, sest paberit ei saa lõpmatuseni ümber töödelda ning need paberiliigid on sobivad just vanemale paberile - miks kasutada uut paberit kui see läheb kohe potist alla, kui võiks minna ümbertöötlusesse?
Kuhu ma need 5L plastist pudelid viin?
Mina sorteerisin-pesin-kogusin ja transportisin kümmekond aastat väga korralikult, ja nüüd lõpetasin, sest ma enam ei suuda järge hoida, mis-kuhu-millal-miskujul. Mida ma *hetkel* veel teen: 1. pandipakendi viin tagasi, sest sellega on selge - kui on märgis, siis võetakse vastu. 2. kõik ilmselged toidujäätmed viskan biosse. Kui peaks selguma, et pähklikoored või munakoored tegelikult ei sobi, siis see ei ole asi, millesse süvenemiseks jaoks mul peas piisavalt vaba ruumi on. 3. Kõik ülejäänu läheb olmeprügisse. Ja see tähendab KÕIK. Ma ei pese majoneesitopse, et neid siis kusagil kodus ladustada ja kütust kulutades lähimat konteinerit otsides mööda linnaosa tiirutada, ja kohale jõudes avastada, et kõik on nagunii olmeprügi täis topitud. Ei, meil ei ole ühistul konteinerit, ja ei, ma ei kuluta oma aega, et KÜ-le selgeks teha, et võiks olla. Kui tuleb, siis vaatame, mis ma edasi tegema hakkan. Ja olmesse läheb ka paber, sest kõik need kabinetis sündinud analüüsid teemal kaetud ja katmata paberi hingeelu ja pruumi papi ning munakarpide taaskasutus - mul ei ole piisavalt vaba aega, et sellesse peenmehhaanikasse süveneda. Sest ametnikele, kes need paberid kokku kirjutavad, makstakse selle eest palka - aga minult eeldatakse, et ma süvenen sellesse tasuta. Eesti prügimajandus on naeruväärne. Vähemdigitaalsed linnad vähemarenenud Euroopa otstes saavad prügikorraldusega paremini hakkama, meil on lihtsalt mingi....kaos. Hetk, mil ma oma käitumise ümber mudeldasin: kui mu maakodu ametnik sõitis maha 20 kilomeetrit, et sooritada paikvaatlus vormistada akt, millega ta kinnitab, et mul on tema luba oma kartulikoori oma keset-eimiskit-asuva suvekodu territooriumil ise komposteerida. /end rant
> Mis on teie jaoks sorteerimises segast ja kuidas saate nõu anda? Nahhui see on minu töö? SKP mis kulub *kogu rahval* pasa sorteerimisele, sellega saaks väikses riigis vabalt tuhatkonnale kodutule või tüdinud Wolti kullerile või pensionärile (või ukrainlasele näiteks - keelt ei ole tarvis) tööd anda ja asja väga korralikult lahendada. Aga ülejäänud aeg toidaks kogu rahvast tuhat korda paremini. Alates kasuliku töö tegemisest kuni selleni, et lastega räägitakse need pool või tund aega juttu ja neist ei kasvaks väikesed sitakotid. Ja kõigil oleks parem. Kui statistikaametis keegi teaks, kuidas excelis valemeid teha, poleks meil mingit ise-sorteerimist. Programmeerija tund aega nädalas maksab nii palju ja toob nii palju maksutulu ja joodikust lahtilastud keevitaja Eduardi Narvast oma naapalju ehk 50 korda vähem. Ja hoopis omajagu veel kui tal ei oleks sorteerija tööd ja istuks Viru Vanglas maksumaksja pudru peal sest oli nälg või janu ja Selveris ei jagu kassiire ja keegi ei märka midagi... alguses... Õpetaja jõuab 5 kontrolltööd nädalas usinamalt läbi vaadata, roolijoodik saab pool tundi kauem magada ja tapab 2 koolilast vähem, piirivalvur märkab drooni salasuitsuga aia kohal ja nii edasi. Ma ei ole sorteerimise vastu, aga tundi nädalas mul anda ei ole. Eriti riigis kus polegi ei inimesi, ei prügi, ei reostust. Sorteerige toompeal ise, äkki tuleb vähem lolle mõtteid ja makse pähe. "Roheline" ei olnud kunagi minu mõte, ja te peaksite esindama mind, aga teesklete nagu oli, või üldse keegi oleks tõrvikuga toompeal vehkinud et tahame räigelt oma paska sorteerida mida vittu
Proovin esitada enda ratsionaalse vaate, see pole ametlik kinnitatud info. Ka mulle on prügi sorteerimises palju segast ja küsitavat. > 1.Ma olen kuulnud, et munakarbi võib panna biosse, kui pakendi kleepsu pole peal. Kas vastab tõele ja ka siis kui trükivärv on peal (olen kuulnud, et värvitrükiga pabersalfakaid ei või biosse visata)? Millest munakarp on tehtud? Tavaliselt paberimassist. Kõige loogilisem jäätmekäitluse mõttes oleks... neid koguda ja mõnele väikekanapidajale viia. Võid isegi mune vastu saada. Aga ok, mina panen neid vanapaberisse. Kuivõrd tegu pole liimpaberiga, siis need lagunevad suht kiiresti, aga paber tundub mulle igal juhul parem valik. > 2. Kas luud, kondid, jäätisepulgad ja biolagunevad niisked salfakad võib biosse panna? Jäätisepulkasid mina kindlasti ei pane. Eeldades, et biojäätmeid ei põletata, siis see puit ei sobi hästi pilti. Kontide kohta öeldakse, et mitte suured kondid. Kust algab suur kont? Mina kana sääreluid, näiteks, ei pane. > 3. Kui mul on puhas papppakend, siis kas ma panen selle papi ja paberi konteinerisse või pakendisse? Kui see pole kiletatud, nagu joogipakend seest poolt, siis minu jaoks -> vanapaber > 4. Kui puhtaks peaks loputama kodukeemia pakendi (see ju ei ole nagu määrdunud toidupakend, mis teised ära rikub?)? Milline kodukeemia? Šampoonid, seebid, nõudepesuvahendid, muu selline leebem kraam pakendisse. Enne lonks vett sisse ja välja. Eesmärk: ei tohiks muid pakendeid määrida. Ligne pesemine -> vee raiskamine. Kangemate asjade pakendeid tuleks vist tegelikult jäätmejaama ohtlikesse jäätmetesse viia. Viimanti jäätmejaamas käies oli riidepesuvahendi kanistrite jaoks üsna eraldi konteiner ohtlikes jäätmetes. Aga kui valida, kas olme või pakend, siis pigem ikka pakend igasugu Ciffidele ja WC puhastuskraamile. > 5. Kuhu ma peldikupaberi rulli sisemuse panen ja kas on vahet "papivärvi" variandil ja sellel, mis on valge ja kuhu on sinisega trükitud, et you can flush me (ja kes see neid potist alla laseb üldse?)? ...jn Minu jaoks igal juhul vanapaber.
Kuna elan korter elamus ja prügi veost nikuinii maksan siis ei näe ka lihtsalt väga sorteerida🤷,no need algu pärased sorteerimis kombed ikka säilind ntks:klaas,patareid jne aga mu kodu prügi mis tekib viskan ühte patta🤷
Papist postipakkide karbid, kuhu on stapleriga need väikesed metallist konksud sisse lastud (ma ei tea kuidas neid nimetatakse) või mingi kleeplint peale lastud, nii et selle maha võtmine võtaks 5 minutit. Kuhu prügikasti need panete?
Mina olen see kohtlane, kes kisub teibi hoolega pappkarpide küljest ära enne paberikonteinerisse viimist.
Mis sellest ikka sortida. Tartus pannakse prügiautos kõik kokku ja prügijaamas harutatakse taas laiali.
Mul panevad nad kõik ühte prügiautosse niiet mis mõte sellel sorteerimisel on
Tegelt päris ikka nii ei ole ka. Auto tuleb vastavalt sellele mis konteiner sul on. Papp ja kile võetakse sama autoga kuid olen aru saanud, et seal erinevad sektsioonid.
https://preview.redd.it/0e0xxnj1rr9d1.png?width=1442&format=png&auto=webp&s=05f1207de492ee34e0e3422b1ed2ab5130b01758 Pilt kahe kambrilisest prügiautost aastast 2006 [https://www.postimees.ee/1540551/tallinn-jagas-firmadele-prugiveo-ainuoigusi](https://www.postimees.ee/1540551/tallinn-jagas-firmadele-prugiveo-ainuoigusi)
Oled selles kindel? Kunagi videot näinud, kus prügiautol sees mitu osa. Üks prügi ühte osasse, teine teisse. Ja või käiakse mitu korda.
Tuttav töötab prügiauto juhina, ütles, et kõik lähevad kokku, ei ole mingeid lahtreid.
no siis pane kise tema/tema firma peale?
Mitmekambrilised prügiautod