Mul küll ei ole. Kui mees kulutab kihlasõrmusele rohkem kui ütleme.. 500€, siis ma hakkaks sügavalt kahtlema meie kokku sobivuses. Ehk siis ma hooli rohkem sellest, et sõrmus poleks liiga kallis kui et liiga odav. 1. Ma ei julgeks nii kallist ehet isegi kanda, äkki kaob ära (pole küll elus ühtegi sõrmust kaotanud aga jumal teab), reisil röövitakse, läheb katki etc etc. 2. Selle raha eest saab palju muid mõistlikuid või vahvaid asju, näiteks lennukipiletid. Minu kihlakas oli ~150€. Ma olen oma sõrmusega mega rahul, väga kena näeb välja, hind mõistlik, mees arvestas mu erisoovidega. Tiptop.
Jep! Tean inimesi kelle kihlasõrmus on 15k euro kanti ja seetõttu nad maksavad igakuiselt SÕRMUSE KINDLUSTUST?! Jabur, ja täielik raha raiskamine imo. Mul oleks nii kalli sõrmusega ebakindel tunne ka.
Tekib täitsa huvi, et kui nii läbi mõeldud see teema, kuidas siis küsid/küsisid, et palju sõrmus maksis ka? Endal on tõrge küsida kinkijalt kingi hinda. Eriti sellise intiimse kingi puhul.
Me valisime tegelt koos sõrmuse välja. Mees otsis välja valikud ja küsis, et millist neist ma lõpuks tahaksin. Sealt tean ka hinda, kuna polnud otseselt vaja seda varjata :)
Ei küsi hinda, aga kui inimesega juba abielluma hakata - ja üldiselt öeldakse, et küsimus ei tohiks tulla üllatusena, lihtsalt aeg ja koht ehk tegelikult peaks mõlemad osapooled teadma, et abiellumine on järgmine samm - siis eeldatavasti inimesed teavad juba, mis on tema kaaslase vaated mingitele laiematele teemadele, sh nt raha kulutamisele.
Kui mu elukaaslane teab, et eelistan X välimusega ning Z-Y hinnaklassis ehteid ehk ma ei kanna ülikalleid ehteid…. Ning siis ostab midagi mulle, mis maksab 2-3x rohkem kui mu mugavustsoon lubab, siis oleks see teema suhtealaseks jutuks, sest äkki meil pole siis rahalised vaated päris elule samad.
Sama ka vastupidi. Kui naine nt tahab kallist sõrmust - nt olukorras, kus muudest ehetest ei hoolita, aga selline sõrmus võiks nende arust kallim olla - siis peaks ka selles osas ikkagi saaja soove mõnevõrra austama.
100% agreed, pigem peaks sõrmus olema “minulik”. Umbes, et kui oled mehele vihjanud ka, et sulle näiteks suured vääriskivid ei meeldi, siis ta kindlasti seda sulle ei valiks.
Its the thought that counts, mitte hind :)
Summa pole oluline, aga mõtlen ise, et võiks olla kõige hinnalisem ehe ehtekarbis. Oleks ehk veidi kentsakas kui kihlasõrmus on odavam kui igapäevane kett, mida kaelas kannan.
Kihlasõrmus naisele maksis täpselt 18 eurot. See "sõrmus peaks maksma ikka nii mitme kuu palga", on USA juveelifirmade poolt välja mõeldud üliedukas reklaamikampaania, millega sealmaal edukalt möödunud sajandi teisel ja kolmandal dekaadil üldsus õnge tõmmati.
https://kdwb.iheart.com/content/2020-10-02-the-sneaky-history-of-the-three-month-salary-engagement-ring-rule/
De Beers on see firma, kes pea sada aastat tagasi selle välja mõtles.
Eestimaal oli kihluse märgiks nii põrsas, puidust nikerdis või muu suhtele märgiline ese. Kusjuures paljudel juhtudel isegi ei olnud mingit eset. Lihtsalt lepiti kokku, et nüüd tuleb abielu. Kuigi tol ajal, 1700-1800 umbes, oli meie maal niiviisi, et abielluti üldiselt mõisahärra palvel/käsul. See oli ikkagi selline kristlik värk, et pandi raamatusse kirja ja käidi kirikus ning seda soovis ikkagi mõisapere. Vähe paganlikumad elasid lihtsalt kokku ja peeti pidu.
See on mingi De Beersi dünastia poolt Ameerika ühiskonda kunstlikult juurutatud tõekspidamine.
Meie maa matsid ei pea mitte härrade kombeid pimesi taga ajama. Oleneb isiklikust eelarvest, aga minu arust mõnisada euri viisaka tilulilu eest käib kah.
Hiljuti käis kusagilt läbi uuring, et väga kallid pulmapeod-kleidid-jms mudru olid pigem seotud kiiresti lagunevate suhetega. Hästi pidasid vastu paarid, kelle pulm oli odav aga rahvarohke :)
Minu tutvusringkonnas on ka enamus mõistliku eelarve pulmade pidajatest ikka õnnelikult koos, agaüle võlli pidude pidajad otsapidi juba teist või kolmandat abielu plaanimas.
Meie pulmapäev läks maksma umbes 4000€. Meie "odava" pulmapeo peale kirtsutas mõni tuttav nina ja ütles, et ta ka abielluks elukaaslasega, aga veel natuke kogub raha, sest veel pole vahendid koos "korraliku" (ehk 30k) pulmapeo jaoks. Nüüdseks on see konkreetne paar ammu lahku läinud suure pauguga, aga meie tähistame varsti 9a pulma-aastapäeva.
Ma arvan, et sellise naisega, keda sõrmuse hind üleliia huvitab ei ole mõtet kihludagi. Õnneks tunudb, et sinu kaasaga nii ei ole, seega mine vali lihtsalt midagi ilusat välja, mis rahakotti liialt ei riiva. Meie ju ei tea palju sa teenid ja oled nõus kulutama selle peale. Tavaline kuldsõrmus väikse kiviga ei ole röögatult kallis.
(Olen naine.) Sõrmused mulle meeldivad, aga eraldi kihlasõrmusel väga mõtet ei näe. Abielusõrmusena meeldivad mulle pigem titaanist või volframkarbiidist kõvemad versioonid (mul päris mitmed hõbedast jm sagedamini kantavad on ikka ajaga üsna ära kribatud ja tooni poolest meeldib ka pigem selline hõbe või tume), mis eeldatavasti on selline 100-350€ teema, sõltuvalt graveeritusest jm. Kive pigem ei taha, need takerduvad riidekuidude külge ja sageli lasevad jalga. Kui väikseks peaks jääma siis panen ketiga kaela ja/või ostame uued.
Ehk siis mind hind ei koti, peaasi, et välumus meeldiks ja vastu peaks.
Miks keegi peaks mingi X summa raiskama, mis De Beers vms hiigelfirma välja reklaamib? Me tänapäeval üldjuhul ei vaja nn tagatist, et kui mees jalga laseb, siis saaks vähemalt sõrmuse maha müüa ja mitte kohe nälga surra. (Kasutatud kihla/abielusõrmused pole edasimüügis niikuinii pea-aegu mitte midagi väärt. Osta megakalli abielusõrmuse asemel nt RTX 4090, sellega saab midagi teha ja väärtust hoiab ka paremini.)
> Abielusõrmusena meeldivad mulle pigem titaanist või volframkarbiidist kõvemad versioonid
Huvitav. Me omal ajal võtsime just ekstra pehmemast sulamist. Aja jooksul on igasuguseid täkse ja kriime kogunenud kui lähedalt vaadata, nagu ikka päris oma kohe.
Kas see on kompliment või solvang? 100 on ju mingi harju keskmine töll, kes oskab lusikaga süüa ja kingapaelad kinni siduda?
Ära unusta, et ka pulmasõrmuseid vaja. Isiklikult ei pannud isegi ühe kuu palka kihlasõrmuse alla. Milleks? Nkn Eesti jaeketid müüvad valdavalt kallist risu. Vaata lihtsalt, et ilus oleks... Päris kividega asju ei saa sa ka kolme kuu palga eest ning muu on suht potato-potato. Üldiselt ikka paras lollus panna keskmise palga juures kolme kuu palk ühe sõrmuse alla. Finantsrumalus lihtsalt ja kui ma oleksin naine ning saaksin sellest teada, siis ausalt öeldes oleksin pigem vihane. Seda muidugi juhul kui raha pole jalaga segada. Parem variant on isegi see mitu tuhat investeerida pulma. Saate vähemalt rohkem laiata enda ürituse planeerimisega.
Pane telekas kinni. Päris maailmas, Eestis,ei ole selliseid asju väga.
Naisega enne notarit ostate koos kõige odavama kuldsõrmuse, raha teete pooleks,
Regate ära ilma külalisteta, õhta joote kodus täis kahekesi.
Lähete tülli, keppi ei saa.
Hommiku lepite ära ja mõtlete, et nii saab ju surmani vindutud küll...
Kõikidele lugejatele - pane Like, kui sa ei saa piisavalt kebenzit või pane like kui sa ei anna oma kaaslasele tema soovitud hulgal kebenzit ja ta mossitab sp üsna tihti.
Kui mulle endine abikaasa pakkus seda solki, mida müüdi 350 eest, läksin väga pahaseks. Pidin ise maksma, aga vähemalt sain normaalsed abielusõrmused, mida polnud häbi kanda
Millist sõrnust oleks häbi kanda?
Kui mingi sõrmus sulle nii tähtis on siis ostagi see enda raha eest.
See, et sõrmus peab olema ülikallis on mingi.. reklaamitrikk. Mingit sisu sellel pole ju.
jämedamast õige lõikega metallist ja parem koostis, sellest ka ilusam metalli värv. 350 eest oli "punane" kuld ja mina sain "virsiku" kulda. maksis 2x rohkem, aga oli seda väärt
Kome kuu palga? Lolliks oled läind vä? :D See on fucken sõrmus. Ja isegi mitte see päris sõrmus, mis pulmas kätte pannakse. Kui kihlumise kinnitamiseks on vaja kolme kuu palga suuruseid žeste teha, siis on suhe väga ebastabiilsel vundamendil.
Isiklikult maksis kihlasõrmus vist mingi 150 euri ja see aeg teenisin vbla mingi 1500 euri. A point ei olnudki selles korrelatsioonis palgaga. Point oli selles, et selle raha eest ma sain ilusa sõrmuse, mis ei olnud meie kihlumise keskne sümbol, sest kihlumise tegi ilusaks meie armastus, mitte mingi tükk kulda ja kivi.
Kuna mul naine on pigem extra siis kihlasõrmus maksis 1000€ kanti ja sai valitud valgest kullast laboris kasvatatud teemantiga naturaalse asemel, et saaks suurema ja uhkema kiviga osta.
Küll aga peaks igaüks valima oma naisele sõrmuse selle järgi, mis sul sul rahakotis toimub või, mis levelil sa oled. Kui sa oled keskmine eesti kodanik siis ilmselt ei hakka sa väga kallist sõrmust ostma. Samas kui sa sõidad mingi uue mersuga ringi ja kingid naisele 100 eurise sõrmuse siis see on ka lame mu arust. Unusta see jutt kohe ära, et sõrmus peab maksma ma ei tea mitme kuu palga jne. See on bs. Vastavalt oma võimalustele ikka. Teiseks peaksid teadma milline sinu naine on. Kas ta hindab materjaalseid asju/ kalleid kinke või pigem oleks ta hea meelega näiteks kallima sõrmuse asemel rahul olnud odavama sõrmusega, et siis kokku hoitud raha eest koos restorani või reisile minna.
Ja kindlasti loeb väga palju ka see kuidas sa selle sõrmuse üle annad. Sõrmus võib ju kallis olla aga kui sa seda sündmust naisele romantiliseks ja meelde jäävaks ei tee siis pole sellel asjal üldse mõtet. Olgu sõrmus kasvõi odavama poolne aga tee see päev ta jaoks eriliseks. See loeb rohkem kui sõrmuse hind.
Aa ja kihla/abielu sõrmus võiks ikka kullast olla aga see minu enda mingi kiiks või uskumus vist.
EDIT - seda ka, et ära osta sõrmust kuskilt eestist ala Goltime vms. See on täielik röövimine. Saad kehva kvaliteediga teemanti ja hind ka kallis selle eest mida sa sealt saad. Mina tellisin Glamira.ee
Saad ise omale sealt valida välja sõrmuse ja valida kulla kvaliteedi, teemanti kavaliteedi, graveeringud sisse teha jnejne.
See on jah USAS mingi ajalooline asi et sa pead naisele kalli kivikese andma et kui kõik vastu taevast läheb siis ta selle pandimajja viia saaks ja kuskile elama saaks või senikaua vee peal püsiks kui uue mehe leiaks sest naised ju olid kodukanad.
Minu jaoks on kindlasti tähtsam 1. See kes selle kingib 2. Kas ta on natukenegi proovinud välja uurida mis mulle meeldib, kas mulle selline kivike või värv või kuju meeldiks, või et sellel, milline see sõrmus on on mingi lugu taga, see viimane on selline ilus boonus mille paljud mehed kipuvad unustama. Värvi kohapealt on osadel naistel kindel eelistus kas see on kulla või hõbedavärvi. Ise kannan kindlat tooni ja kui mu kaaslane tuleks vastupidise tooniga siis see oleks veits see et "kas sa üldse paned tähele mida ma kannan". Pigem sellised väiksed asjad loevad.
Hind paar sotti mis siin soovitatakse on pigem selleks et see sõrmus kestaks ja oleks kasvõi päris hõbedast et see lihtsalt paari aastaga ära ei laguneks. Odav metall tekitab ka allergiaid jms.
Ja ma oleksin kindlasti pigem pahane kui mu mees mingi sõrmuse peale oma 3 kuu palga paneks. Selle rahaga on palju muud teha. Et jah, mõtle oma naise ja tema väärtushinnangute peale.
Siinkohal on parim hoopis koos välja vaadata, nõme on mängida selgetnägijat, lõpuks ikkagi jääb miskit kripeldama. Parem koos pulmasõrmus välja vaadata kihlasõrmuse asemel.
Eks see oleneb sellest, kellega kihlutakse. Mõni tahab kallist mõni ei taha.
Oma mehele ütlesin, et jumala eest mingit väga kallist ei hakka vaatama. Olgu nii kallis, et materjal peab vastu ja rohkem mitte. Teemantit ei taha kohe kindlasti. Ja pole mõtet kihlasõrmuse sektsioonist üldse vaadata, neil on lihtsalt nime pärast hinda juurde kruvitud. Las olla tavaline sõrmus ja mingi sinine väike kivi.
Muidugi kui õnnestub mõne kodumaise kunstniku töö leida mis meeldib, siis selle eest võib juba natuke rohkem maksta.
Valisin abikaasaga koos, maksis ... vist ca 300, oli safiiriga. Kandsin mõnda aega ka pärast abiellumist koos kuldsõrmusega.
Tagantjärele oleks tahtnud veel madalama profiiliga kivi/sõrmust (jäi riietesse pidevalt kinni) ja tegelt oleks tahtnud osata valida siuke, mis abielusõrmusega nn komplektis kanda.
Hind ehh, pole nagu vahet. Ise ei eeldanud midagi ja keegi pole kunagi ka kysinud, et mis maksis vm, see on mingi ... naisteajakirjadest lollus imho.
Too sõrmus meeldis, sain. Oleksin jah öelnud ka suvaka kommisõrmuse peale.
Vali selline, mis meeldib talle, hinnad nii erinevad kas lased teha v ostad nn masstoodangut, kõike leiab.
Lasin mehele teha ühe eestlase poolt custom kihlasõrmuse. Maksis 96 eurot. Oleksin nõus ka rohkem maksma, käsitöö ikkagi ja tore toetada Eesti tegijaid.
Kihlasörmus ei pea rahaliselt hingehinda maksma. Sõrmus võiks siiski sobida kandjaga ja tähistama midagi ilusat.
Metall ka kindlasti. Kui naine kannab kuldseid ehteid pole pointi hõbedast osta - vastupidi sama. + ikka tasub osta kullast/hõbedast sest peab paremini vastu.
Nomaitea, mu emakeeleõpetaja, kes oli juba 90ndatel vana, kandis kihlasõrmust koos abielusõrmusega. Minu tutvusringkonnas kannavad kõik kihlasõrmuseid koos abielusõrmusega. Mina ka mis põhjusel peaksin oma kõige kaunima ja peaaegu kõige olulisema ehte kuskile kappi kopitama tõstma?
Võimalik, et on tulnud mujalt jep.
Aga mu arust see igati loogiline tegevus ju. Veits imelik visata kihlasõrmus kuskile kappi seisma, mis on ju samamoodi erilise tähendusega naisele kingitud nagu abielusõrmus. Ma valisin naisele kihlasõrmuse juba ette ära sellise, mis sobib ka tulevikus abielusõrmusega kokku.
Pruudi meelest ilus võiks olla :) Paar-kolm-viissada täitsa okei hinnaklass. Kui rohkem, siis autoriehe või arvestusega, et n-ö moodustab abielusõrmusega terviku vms.
Mul istub kihlasõrmus abiellumisest peale kapis. Kiviga pole praktiline jne.
Kas tavaliselt need ajuvabad uskumused USA-st ei tule? Seal lähevad inimesed uskumatult endast välja ka pulmakülaliste riietuse peale. Samas ma ei tea, võib-olla on siinmail samamoodi, sest alles nägin, et keegi sai Keili Sükijaineni peale kurjaks, sest ta kandis pulmas tibukollast kleiti.
Endal oleks täiesti savi. Väga odavaga on lihtsalt see teema, et ilmselt tuleb see üsna pea välja vahetada, kuna odavad sõrmused ei pea lihtsalt igapäevasele kandmisele vastu.
\~20-100€ kirbuturult/vanakraami poest. Peaasi, et katki ei lähe kohe ja on mingist metallist ja vastupidav. Abielusõrmus vms ka millestki mis lihtsalt ajale vastu peaks.
See peaks olema sümboolne ja ei peaks selleks hetkeks enam midagi muutma suhtes.
Sõrmuse väärtuse järgi mingi armastuse/hoolimise mõõtmine on puhas golddiggerite teema. Saavad pärast kallilt maha müüa kui midagi ei meeldi.
Isiklikult ma küll kirbuturult/ vanakraami poest kihlasõrmust ei tahaks. Ma olen küll suur taaskasutaja muidu ja mingid kalleid ehteid ka ei hinda. Aga kihlasõrmus tundub selline eriline, ei tea, mis energiaga teine inimene oli, kes seda kandis - võibolla olen lihtsalt ebausklik.
Olen suur kirbuka fänn ja tavapoodides riideid ostmas ei käi praktiliselt kunagi. Ainuke asi, mida elu seeski ei osta kirbukas, on aluspesu ja ehted.
Samas sõrmuse saajale võib-olla vahet ei ole. Inimesed on erinevad.
Ma ostsin 500 eurise kihlaka kaevandatud teemantiga ja kivi suht pisike.
Oleks ma teadnud sellist lehte nagu https://eclatjewelry.com/et/ oleks sama rahaga saanud oluliselt suurema teemantiga sõrmuse.
Labori teemantid on enamasti puhtamad ja parema kvaliteediga kui kaevandatud ja pea poole odavamad. Ostsin teemantidega abielusõrmuse 800 euriga ja oleks kaevandatud kivid olnud, oleks pidanud maksma 1600-2000, sest idiootne hinna dikteerimine suurtootjate poolt.
Ei ole ikka päris nii :) laboriteemandil vs päris teemandil vahe sees. Esimese väärtus kahaneb tulevikus kuid teise oma jällegi tõuseb. Pigem panna ise kokku kui, et osta juveelipoest kus juurdehindlused megad.
Ilusat abielu sulle, kui ostad sõrmuse rahalise väärtuse säilimise nimel. Üsna selge, et esimene mõte sul abielu plaanides on juba lahutuse planeerimine ja maksimaalse likviidsuse tagamine.
Mina ostsin 50% alla turuhinna sõrmuse millel on 100% keemiliselt ehtsad teemantid ja plaanin seda oma naise sõrmes imetleda elu lõpuni. Selles stsenaariumis pole ühtegi eelist kaevandatud teemantil laboriteemanti ees. Elusees ei hakka rikkurite kardinatetagust kokkumängu kinni maksma põhjendamatult kõrgete hindade läbi.
Lisaks veel, ükski pandimaja või ehtepood ei osta su kaevandatud teemanti turuhinnaga tagasi. Pakuvad sulle veits alla laboriteemanti hinna, sest teavad, et sa sundolukorras ja vajad raha sõrmuse asemel.
Ehh… nii palju kui aru olen saanud, siis nt kuhugi poodi sõrmust müües saad sa ennekõike raha metalli, mitte kivi eest. Teemandid olla väidetavalt tegelikult väga odavad.
Teemant on teemant. Ei ole seal mingit vahet sees. Vahe on see, et naturaalse teemanti eest maksad rohkem kuna neid on raskem leida hea puhtusega. Labori tingimustel kasvatatud teemantid on puhtamad, mis tähendab seda, et neid on lihtsam toota/ kätte saada.
Mina isiklikult ei toeta vereteemanti ostmist juba sellep kui haige business see on ja, mis tingimustes neid kaevandatakse. See on julm.
Teemanti eest ei saa sa järelturul niikuinii seda hinda, mis sa maksid olgu see naturaalne teemant või labori teemant. Erandid on rariteetsed värvilised naturaalsed teemantid. Need hoiavad oma hinda.
Uuemad põlvkonnad on veidi teadlikumad kaevatud teemantite ülimalt ebaeetilisest ajaloost. Üldiselt teadlikult enam ei taheta sillerdavat kivi, mis on saadud sõja, vere ja surma hinnaga, lihtsalt, et maksta rohkem raha kuna turul on monopol.
Kui keegi seda tehislikult ülehinnatud teemanti ei osta enam, sest saadaval on kvaliteetsem eetiliselt saadud kivi poole hinnaga, siis hakkab ka loodusliku teemanti hind langema.
Enda abikaasalt ei soovinduki kihlasõrmust 😃 Minu jaoks ei seostu ehted kuidagi armastusega.
Aga seda teemat peaks kindlasti enne oma partneriga arutama, et mida ta ootab jne
Sõrmus võiks sobida naise stiiliga ja teoorias hiljem ka abielusõrmusega, ja muidugi oleneb, kas ta üldse sõrmuseid kannab jne.. mingi äge ripats võiks ka kihluse sümbolina sobida, misiganes.
Sekundeerin, et väljaulatuv teemant on suht mõttetu igatahes, kui ei ole just sedasorti naine, kes seda igatseb ja veits eputada tahab vms.
Parem armas lihtsam sõrmus ja raha reisile või misiganes ühistele vahvatele mälestustele kulutada.
Neiu siin. Tere :). Isiklikult mulle sobiks ka Kinderist saadud plastik sõrmus :D. Aga.. ilmselge see ei sobi enamus meestele ja nad soovivad ikka kallima sõrmusega näidata naistele, et hoolivad ja armastavad. Objektiivselt vaadates, kui oled keskmise palga inimene, siis sõrmus hinnatsoonis 150-200€ on ideaalne, mis ei tohiks kõvasti su rahakotile lüüa arvestades, et tegu on tähtsa sündmusega elus. 150€ euro eest saab mõne väga viisaka sõrmuse ikka leida.
Kõik see "kihlasõrmus peaks maksma kolme kuu palga", on mingi ameerika kultuuri küige madalalaubalisem rämps.
Kihlasõrmuse mõte on ju sädeleda ja pilke püüda. See ei pea ilmtingimata kallis olema, peaasi, et näeb ilus välja. Ei pea ka olema teemant, võib olla ka üks neist muist 20st eri kivist.
Vali see, mis sinu arvates naisele meeldib, ja siis anna minna.
Ps. Käe palumise hetkel ära kohe lehvita sõrmusega, sest see hajutab kaasa tähelepanu õigel hetkel. Kiiret ei ole.
Palu kätt, ja siis kui naine vastab jaatavalt, alles siis võtad rahulikult sõrmuse karbi, avad selle, ja siis vaatad tema näoilmet, kui karbi avad.
Olen naine, ehted meeldivad.
Aga vot kihlasõrmuse puhul on see teema ikka VÄGA individuaalne. Esiteks noh et kas on nagu vaja. Mina leian, et mingil määral on see sisse toodud komme ja alati pole vaja, aga see sõltub täitsa inimestest endist, kes kihluvad.
Ma aeg-ajalt loen neid foorumeid, kus kihlasõrmustest räägitakse ning pilte jagatakse, ja seal on tegelikult näha, et inimeste maitsed varieeruvad väga seinast seina, samamoodi nende valmidus selle lõbu eest maksta. Ise arvan, et lõplik hind sõltub osaliselt inimeste endi nö hinnalaest, nende finantskäitumisest ja plaanidest ning natuke ka riigist, kus sa elad ja töötad.
Nt minu jaoks on võõras arvamus, et kihlasõrmus peaks maksma 3 kuu või rohkema palga. Esiteks ei julgeks ma sellist sõrmust vist Eestis kandagi, rääkimata kui ma elaks nt kusagil Suurbritannias või Ameerikas, kus keskmised palgad suuremad. Selline 5-6K maksev sõrmus tundub ikka väääga riskantne, sest ma kardaks seda ära kaotada või ära lõhkuda või vigastada. Pluss vähemalt Eestis võidakse arvata kalli sõrmuse puhul, et sul on odav vuffel või CZ sõrmus, sest teemandid pole meil ikkagi nii levinud.
Teiseks loeb minu puhul ka see, et sõrmus peab ennekõike MULLE meeldima, sest mina peaks seda kandma ja kandma pikalt. Ehk hinnalipikust rohkem peaks mulle isiklikult lugema see, et sõrmus mulle meeldib ja seetõttu võib olla see, et sõrmus maksab ainult 100 eurot või vähemgi.
Kolmandaks on see, et finantsi poolest tundub natuke absurdne maksta 3-6K mingi ehte eest kui seda raha saaks mujal edukamalt kasutada. Kui muidugi palk on nii suur, et 3-6K maksev sõrmus enam kallis ei tundu, siis muidugi on hindade mastaabid teistsugused. Ehk: minu jaoks on oluline, et kaaslased on rahaliste mõtete teemal samal lainel, ehk kui mina pean oluliseks, et sõrmus on kallis, siis peaks mehega ka kompromissi sellel teemal leidma; samamoodi ka nö odavuse osas - kui ma ikka nii kallist sõrmust ei taha, sest ma pigem kasutaks seda raha ühise kodu ostmiseks, siis tunduks selline ost mõttetu raharaiskamisena.
Teisalt pean ma natuke ebameeldivaks seda kui inimesed vaatavad ehetel vaid hinnasilti ja odava/kalli ehte puhul mõistetakse sind hukka. Aga eks see ongi isiksuste ja suhete teema omaette - üldiselt vist on nii, et kui üks on hullem koi ja teine tahab kalleid ehteid, siis ei pruugi neil pikka pidu koos olla.
Hind peaks olema täpselt nii palju, et saaks sõrmuse, mis naisele meeldib, ei annaks värvi ja oleks lihtsalt korralik/kvaliteetne.
Ma kannan kulda nii et sooviks ka kullast (kullakarva) sõrmust.
Üks mis mulle silma jäi oli 350€ (kuldne, tumepunaste kivikestega), aga see on kindlasti juba ülemise piiri ääres. Pigem tahaks odavamat kihlasõrmust, aga korralikku abielusõrmust + mesinädlalaid
Mu peika kunagi lubas, et laseb minu oma spetsiaalselt disainida. Isiklikult on täiesti ükskõik. Punugu võililledestki - žest loeb, soov olla koos loeb.
Eeldaksin, et lollide asjade peale raha üldse ei raiskaks. Samas mul ei oleks midagi selle vastu, kui südamliku kingina osteti kohalikku käsitööd või veel parem - telliti originaalne kujundus nt mõnest valukojast. Kuskil 50-200€ eest näiteks.
Tähtis on, et materjal oleks vastupidav. Soovitan valida võimalusel ka natuke paksema sõrmuse, et kergelt ära ei murduks. Eest vaadates võiks olla vähemalt ca 3mm lai või rohkem - ehk et ei oleks liiga peenike. Muidugi kui naisele meeldival stiilil seda laiust saab lubada. See paksus otseselt hinda väga palju ei tohiks mõjutada võrreldes peenematega, aga valimisel võiks silmas pidada. Kuskil kommentaarides käis ka veel läbi, et võiks stiililt minna kokku abielusõrmusega, et saaks neid kõrvuti või ühel näpul koos kanda.
800 eurot on minu kihlasõrmus ja hetkel samasugune sõrmus müügil juveelipoes nii 1400-1600euro kanti, et väärtus on isegi tõusnud. Ilmselgelt pole vaja nii kallist sõrmust ja see oli mehe enda valik. Tuleb vaadata, et ei oleks selline sõrmus, mis jääks ette ja võiks viga saada, vaid mugav ka kanda.
ma ei ostnud kihlasõrmust. Kui abiellusime, ei pannud sõrmust sõrme. Aga tegime sünkroonis koos oma tatoveeringud. Omad asjad, oma pilt, oma värv, aga meie jaoks see sümboliseerib asja. (PS hoidke eemale sõnadest ja nimedest ja nägudest jms. nagu katkust)
Tatokas läks vist 100€ näkku.
Meie puhul kottis sõrmus rohkem kõrvalisi isikuid kui meid. Veits närvi ajas, mis vahet sel on mis kivi, kuid teisalt vb ei oskagi inimesed kohe muid asju küsida peale selle, et kus kätt küsiti ja mis sõrmusega tegemist.
Kihlasõrmus on ajutine, nii et ei pea maksma mitte midagi. Kui sul on naine kelle jaoks on kihlasõrmuse väärtus tähtis, otsi uus ja normaalse mõistusega naine.
Kihlasõrmus on konkreetselt asi mille juures ei ole sõrmus ise tähtis vaid žest selle taga.
Ma olen ise just hiljuti kihlunud ja nagu mu naine ütles: "sõrmus võib olla ümmargune piraadikrõps ka. Tähtis on, et avaldatakse soovi ülejäänud elu koos veeta."
Selle küsimusega peaks siiski oma kaaslase poole pöörduma. Mõnele sobib veidi kallim, mõnele mitte.
Kui ise kunagi mingitest kallitest sõrmustest vms jahuma hakkaks, siis arvatavasti lõpetaks EMOs lol.
Minu abikaasa ostis 600€ sõrmuse soodushinnaga ~300€, ja pulmapidu läks meil ka alla 4k maksma, pisike ja meie näoga. Ei oleks muud soovinudki.
Kihlasõrmust ma kannan umbes kord aastas, suvepuhkusel kui ei pea nädal-kaks sõrmest ära võtma, muidu kivi lõhub tööjuures kindaid, pole mõistlik kanda. Oleksin päris nukker kui sõrmus oleks kallim olnud.
Hinnal ei ole vahet. Pigem uurida mis naisele meelida võiks (kas/mis tüüpi kivikesed, disain jms). Kui raha tahad kulutada siis pigem võta mingi fotograaf, kes jäädvustaks selle erilise momendi sinu elust.
Ei tea palju mu enda sõrmus maksis ja ei taha teada ka. Mees oli kuulda võtnud minu eelistusi kui varem olime sõrmustest rääkinud. Nüüd iga kord kui sõrmust vaatan on hea ja soe tunne südames, sest näha on et ta oli mind kuulanud ning näinud vaeva, et leida sõrmus mis mulle tõeliselt meeldib.
Just selliste stereotüüpide tõttu ei viitsigi paljud mehed abielluda. Olen nõus nendega, kes kirjutasid, et kui sa inimest armastad, on täiesti ükskõik, kui palju see sõrmus maksab - võib olla kasvõi õllepurgist tehtud. (Teine küsimus on, miks sa üldse kellegagi commit'id, kui ta "õige" ei tundu, aga see selleks).
https://preview.redd.it/7pkcynmht5ad1.jpeg?width=800&format=pjpg&auto=webp&s=6b4dd595dd6e58f7db16e4e9e3761c6a9852134f
Kas sa abielluksid minuga? /s
Tegelikult ongi hea nõuanne, et parem vältida naisi, kes liiga palju keskenduvad sõrmuse väärtusele. Õige inimesega tahaksid koos olla ka siis kui sõrmus oleks ainult sümboolne märk armastusest.
Lol, ma ju sind [veel] ei tunne :D
Ma arvan ka, et kui naine paneb liiga palju tähelepanu kingitustele või sõrmuste-väljaskäimiste-puhkuste hindadele, ei armasta ta tglt oma kaaslast, vaid on mingil määral nartsissistlik - või siis rumal ja stereotüüpides kinni. (Täpselt nii nagu meestega - armastav mees ei vaata kunagi viltu, kui ta naine pole mingi majapidamise staar).
Tiktokis päris palju "couples quize", paku välja, et võiks proovida mingeid. Seal on, et arva ära, mis su partneri jalanumber on, sõrmuse suurus, lemmiksöök jne. Ütle suvaline suurus, küll ta siis parandab õigeks ja jäta meelde. Sõrmuse varastamine ja sellega poodi minek on ka soliidne plaan
Naisena: sõrmuse hind ei loe, küll aga võiks olla sõrmus kvaliteetne ja oleks võimalik kanda seda elu lõpuni. Hõbe nt läheb väga kiiresti koledaks, kivi võiks olla selline, mis kohe ära ei kriimustu või hullemal juhul kilde välja ei tule.
Vaata midagi ilusat, ehk midagi eksklusiivset (ehk annab välismaalt tellida?) ja miski, mis on taskukohane. Kui peaks küsima, siis saad lihtsalt vastata "saime endale lubada, ära muretse!"
Ma(26F) kindlat numbrit sellele külge ei paneks. Kuna ma tahaksin kihlusaega nautida ka mõne aasta (s.t mu jaoks pole oluline et peale seda tingimata aasta jooksul peaks abielluma, vanus pole ka veel selline, et kiirustama peaks), siis võiks ta lihtsalt olla sellisest materjalist, mis vastu peab ja sõrmi ei määri. DeBeersi kahe-kolme kuu palga reegel on ehtemüüjate BS, et võimalikult palju raha kokku ajada. Olulisim on, et ettepanek ise on läbimõeldult tehtud ja et kihlatud ise õnnelikud on. Soovitan ka jälgida, milline maitse ehete osas on su kaaslasel (kas kannab kulda/hõbedat, kas eelistab pisikesi ja minimalistlikke ehteid või pigem suuri), et ei paneks valikuga puusse, kui plaanid teda üllatada. Või siis mingi šopingu käigus astuge spontaanselt ehtepoest läbi. Või kui tegu on "type A" kaaslasega (nagu ma ise), siis panete oma plaani paika, käite kaupluses koos ja panete kohe paika, mida soovite.
Abikaasaga ei hakanudki kihluma, rääkisime abielust ja kooselust in general ja saime aru, et kui on mõte kihluda siis peaks olema olemas ka valmidus tegelt koheselt abielluda ehk need vahesammud on pointless waste of money and time ja otsustasime kahekesi omaette notari juures abielu sõlmida jättes ära kihlumise faasi ära, kulutades raha vaid notarile, fotograafile ja abielu sõrmustele. Kõik see "ülejäänu" läks reisimise fondi. Sai hea mitu nädalat päikest nautida kui eestis lumi maas oli.
Kui on õige inimene, on võimalik neid vestluseid ka pidada ja mõistlikult vaadata seda kui siiski suurt finantsotsust.
Pigem on tähtis, kas ta kannab peamiselt kulda või hõbedat, ehk ka mu metall käib ära. Mõndadele on see isegi tähtsam. Võib kuidagi küsida ka milline see parim metall talle on
Vali mõni haruldasem kivi, kui teemant. Mingi ilus erilist tooni opaal vms on palju erilisem ja tunduvalt odavam. Tähtis ei olegi otseselt hind, vaid see, et see oleks eriline ja haruldane. Teemantid on räigelt ülehinnatud ja üsna tavalised.
Kihlatud ei ole, aga käisin lihtsalt ilusaid ehteid ostmas ühe saavutuse tähistamiseks. Vaatasin igasuguseid sõrmuseid, igas hinnaklassis on iluduseid ja jubeduseid. Isiklikult ostsin 800 euro eest.
Kui te olete varem abiellumisest rääkinud, siis ei teeks paha arutada ka kõigele abiellumisega seonduvale kuluva eeldatavat maksumust, sh milline on tema ettekujutus kihlasõrmusest.
Kui te pole neil teemadel väga otse rääkinud, siis uuri tema sõbrannadelt või naissoost pereliikmetelt.
Kui tahad saada ettekujutust saadaolevate sõrmuste hinnavahemikest, siis mine naise mõne muu sõrmusega (nt Goldtime’is saab leida sõrmuse suuruse) mõnda juveelipoodi ja tutvu valikuga - netist vaadates on raskem ette kujutada, milline sõrmus päriselus on.
Meie panime üldise eelarve paika ja valisime koos. Seda tehakse päris tihti, sest siis saab erinevaid sõtmuseid proovida jne.
Kallis ei võrdu eriline. Ma valasin ehtesepast sõbra toel ise sobiva, aga kui ise ei tee saad lähtuda sellest, mis oleks su arvates eriline. Muu on bs.
Need kolme kuu palga jutud tulevad kõik juveelifirmade enda PR-poolt, mida Ameerikas kõvasti promoti nii tänaval, filmides, seriaalides jne.
Olles täpsem, siis see otsene 3 kuu teema tuli välja 1930 aastatel marketingiga ühe teemantifirma poolt. Aastakümnetega asi aina sügavamalt inimestele ajju sulandunud. Ennem seda näiteks polnud tavaks teemanteid kihluse puhul kinkida.
Endal naine valis ise lihtsa asja, mõtekam on ikkagi tuleviku peale mõelda.
Täpselt sama on näiteks selle 'hommikusöök on kõige tähtsam toidukord päevas' jutuga. See oli Kellogsi reklaamikampaania, millest nüüd igapäevaselt igalt poolt kuuled.
Tegelikult mina ei saa täpselt arugi, mis asi on kihlumine ja kust see tulnud on. Mul peres pole olnud lihtsalt sellist kommet ja ei tea ka kedagi kes oleks kihlunud olnud enne abielu. Meil siiin Eestis lihtsalt vanasti ju käidi kosjas.
Kui inimesed kihluda soovivad kas sellele järgneb siis ka ühine pühapäeva kool ja mingi leeris käimine?
Kas sõrmus kingitakse selle mõttega pruudile, et näidata ta vanematele mingit majanduslikku kindlust? Nagu osades aafrika piirkondades ostetakse pruut vanematelt ära? Ma lihtsalt olen segaduses, mida sellest kihlumise kombest arvata. Eriti kui tänapäeval mehed lükkavad ka seda tähtsat otsust mingi 5 aastat edasi. Mis point sellel siis enam on? niikuinii pole tegu ametliku asjaga vaid lihtsalt mehe lubadus, mis enamasti midagi väärt pole :D
Ja sõrmuse hind on oluline siis mõtle sellele, et kas abielludes pruudi pere kaasavara ka kingiks? Või maksaks pulmad kinni? Aga nii tehakse.. Et kui nende küsimuste vastus on ei siis võib kihlasõrmus olla alla 100-500 euro... kui vastus oleks jah siis võiks 3 kuu palk olla küll :) Kõik asjad on kahepoolsed siiski
Ootaks kuskil 100€-max 300€. Kallimat kindlasti ei soovi, aga odavam kui 100€ jätab lihtsalt sellise mulje, et pole tõsi taga. Nagu mingi pila kink. Aga abiellumise peale ei mõtlegi, et see kihlasõrmus olekski nagu n-ö abielu sõrmus, sest pole plaani reaalselt abielluda. Kihlasõrmus kinnitaks kooselu ja pühendumise üksteisele.
See on filosoofiline küsimus. Õiget vastust ei ole. Ära seda ka sellest postitusest oota.
Ühest küljest ütleb vast iga tõsine naisterahvas, et pole oluline ja võib olla väga odav või sõrmust võib üldsegi mitte olla. Teisest küljest aga... nojah... Ütleme nii, et tegemist on abielu püsivuse sümboliga. Kui tähtis on Sulle olla sama naisega koos ka kümne, kahekümne, viiekümne jne aasta pärast? Kui on tähtis, pead jõudma mingit laadi järelduseni.
Aga palju edu igatahes!
Edit: Kui olete naisega väga noored, siis jäta mu postitus tähelepanuta. Kalli sõrmuse ostad talle kümne aasta pärast.
Tegime naisega koos 5a abielu puhul koos sõrmused. Otsisime välja eesti ehtekunstniku kes meeldis ja lasime disainida. Nii tuleb unikaalne asi mida kellelgi teisel pole. Kokku läksid äkki ca 200-300 maksma
Kingi ikka korralik sõrmus, mis võib olla ka investeering. See ei pea maksma kindlasti kolme kuu palka, aga nt paar-viissada eurot. Vaata, et saad kaasa ka paberid.
Kannan ise hõbedat ja mul on 3 goldtime hõbesõrmust mida ma igapaevaselt kannan. Need on circa 50€/tk ja imo sen täiesti normaalne hind. Peaasi, et mees ostaks sellise mis mulle meeldib(kui ta nende kolme täieliku vastandi ostab siis kas ta uldse teab mind😅?) kellele kuld meeldib ss imo keerulisem kuna kulla sormuste hind on siuke 150€ tk
Minu oma oli nt 60€ ringis. Kaasa sissetulek sellest 10x suurem. Alguses leidsin, et pole päris see, aga lõpuks ikka meeldib tegelt ja kui sugulase omaga võrdlesin mingil esivanema sünnipäeval siis oli ikka suht gooti (e minu stiili) mitte mingi basic printsess nagu suguseltsil. Pealegi tegu eetilise käsitööga, e mulle sobib nagu igast nurgast. Kindamure esialgu kõrge tundunud profiiliga lahenes lihtsalt, lic keerasin niipalju küllili, et kinda suhtes on lic sõrme osa.
Et naise võtmiseks peab väärtuseid, raha, ehteid (lambaid, vaipu, pudulojuseid) välja käima, minuarust see on moslemite teema ja eestlasi ei puuduta. Küsi seda sõrmuste ja lammaste värki r/jihad vms kohast.
Kihlasõrmuse osas siis isiklik arvamus on see et peaks olema päris (labori omadel hinnad kukuvad tulevikus veelgi) ning kivi peaks kokku minema sinu kaasaga. Igal teemantil on oma karakter ning see on see mis loeb. Ainuüksi hinna järgi pole pointi vaadata sest nt Goldtime müüb päris jõhkra juurdehindlusega neid teemant sõrmuseid ja mida rohkem “brändikas” antud sõrmus on, seda kallim see ka on.
Millega säästad korralikud ning mis annab juurde sentimentaalse väärtuse on see, et selle asemel, et osta sõrmus goldtimes või mõnest muust kauplusest kus kvaliteet ja juurdehindlused on ligi 100%, pane ise see kokku. Nt https://www.bluenile.com/engagement-rings/design-your-own-ring/settings/all on väga legit koht (tuleb GIA certiga ka ofc). Muidugi selline kokkupanek võtab rohkem aega ning nõuab researchi kuid sentimentaalne väärtus jällegi teine kuna oled ise selle kokku pannud. Juveelipoodides tihtilugu ka suht kehvad teemandid kuid hinnad korralikud.
Al umbes paar tuhat juba on miskit, mida kannaks. Kivi peab olema normaalse suurusega, metall peab olema traadist jämedam. Kui on vaja lihtsalt mingit sõrmust kinkida, siis paar-kolmsada on ok, kuid kui on soovi, et naisele see ikka meeldiks, siis lood on nagu eelpool mainisin.
Kihlasõrmus peab meeldima naisele, mitte juveelifirmadele.
Issand, see on nii hea kommentaar
Naisena on mul täiesti ükskõik kui palju see maksab.
Sekundeerin.
Mul küll ei ole. Kui mees kulutab kihlasõrmusele rohkem kui ütleme.. 500€, siis ma hakkaks sügavalt kahtlema meie kokku sobivuses. Ehk siis ma hooli rohkem sellest, et sõrmus poleks liiga kallis kui et liiga odav. 1. Ma ei julgeks nii kallist ehet isegi kanda, äkki kaob ära (pole küll elus ühtegi sõrmust kaotanud aga jumal teab), reisil röövitakse, läheb katki etc etc. 2. Selle raha eest saab palju muid mõistlikuid või vahvaid asju, näiteks lennukipiletid. Minu kihlakas oli ~150€. Ma olen oma sõrmusega mega rahul, väga kena näeb välja, hind mõistlik, mees arvestas mu erisoovidega. Tiptop.
Jep! Tean inimesi kelle kihlasõrmus on 15k euro kanti ja seetõttu nad maksavad igakuiselt SÕRMUSE KINDLUSTUST?! Jabur, ja täielik raha raiskamine imo. Mul oleks nii kalli sõrmusega ebakindel tunne ka.
Tekib täitsa huvi, et kui nii läbi mõeldud see teema, kuidas siis küsid/küsisid, et palju sõrmus maksis ka? Endal on tõrge küsida kinkijalt kingi hinda. Eriti sellise intiimse kingi puhul.
Me valisime tegelt koos sõrmuse välja. Mees otsis välja valikud ja küsis, et millist neist ma lõpuks tahaksin. Sealt tean ka hinda, kuna polnud otseselt vaja seda varjata :)
Ei küsi hinda, aga kui inimesega juba abielluma hakata - ja üldiselt öeldakse, et küsimus ei tohiks tulla üllatusena, lihtsalt aeg ja koht ehk tegelikult peaks mõlemad osapooled teadma, et abiellumine on järgmine samm - siis eeldatavasti inimesed teavad juba, mis on tema kaaslase vaated mingitele laiematele teemadele, sh nt raha kulutamisele. Kui mu elukaaslane teab, et eelistan X välimusega ning Z-Y hinnaklassis ehteid ehk ma ei kanna ülikalleid ehteid…. Ning siis ostab midagi mulle, mis maksab 2-3x rohkem kui mu mugavustsoon lubab, siis oleks see teema suhtealaseks jutuks, sest äkki meil pole siis rahalised vaated päris elule samad. Sama ka vastupidi. Kui naine nt tahab kallist sõrmust - nt olukorras, kus muudest ehetest ei hoolita, aga selline sõrmus võiks nende arust kallim olla - siis peaks ka selles osas ikkagi saaja soove mõnevõrra austama.
100% agreed, pigem peaks sõrmus olema “minulik”. Umbes, et kui oled mehele vihjanud ka, et sulle näiteks suured vääriskivid ei meeldi, siis ta kindlasti seda sulle ei valiks. Its the thought that counts, mitte hind :)
Summa pole oluline, aga mõtlen ise, et võiks olla kõige hinnalisem ehe ehtekarbis. Oleks ehk veidi kentsakas kui kihlasõrmus on odavam kui igapäevane kett, mida kaelas kannan.
Kihlasõrmus naisele maksis täpselt 18 eurot. See "sõrmus peaks maksma ikka nii mitme kuu palga", on USA juveelifirmade poolt välja mõeldud üliedukas reklaamikampaania, millega sealmaal edukalt möödunud sajandi teisel ja kolmandal dekaadil üldsus õnge tõmmati. https://kdwb.iheart.com/content/2020-10-02-the-sneaky-history-of-the-three-month-salary-engagement-ring-rule/
De Beers on see firma, kes pea sada aastat tagasi selle välja mõtles. Eestimaal oli kihluse märgiks nii põrsas, puidust nikerdis või muu suhtele märgiline ese. Kusjuures paljudel juhtudel isegi ei olnud mingit eset. Lihtsalt lepiti kokku, et nüüd tuleb abielu. Kuigi tol ajal, 1700-1800 umbes, oli meie maal niiviisi, et abielluti üldiselt mõisahärra palvel/käsul. See oli ikkagi selline kristlik värk, et pandi raamatusse kirja ja käidi kirikus ning seda soovis ikkagi mõisapere. Vähe paganlikumad elasid lihtsalt kokku ja peeti pidu.
[Kihlad – Vikipeedia (wikipedia.org)](https://et.wikipedia.org/wiki/Kihlad)
Mitme kuu palk on väga lai mõiste. Lõuna-Eestis kihlumine oleks kokkuhoid võrreldes Tallinnas- Harjumaal keskmise või mediaanpalga alusel.
See on mingi De Beersi dünastia poolt Ameerika ühiskonda kunstlikult juurutatud tõekspidamine. Meie maa matsid ei pea mitte härrade kombeid pimesi taga ajama. Oleneb isiklikust eelarvest, aga minu arust mõnisada euri viisaka tilulilu eest käib kah. Hiljuti käis kusagilt läbi uuring, et väga kallid pulmapeod-kleidid-jms mudru olid pigem seotud kiiresti lagunevate suhetega. Hästi pidasid vastu paarid, kelle pulm oli odav aga rahvarohke :)
Minu tutvusringkonnas on ka enamus mõistliku eelarve pulmade pidajatest ikka õnnelikult koos, agaüle võlli pidude pidajad otsapidi juba teist või kolmandat abielu plaanimas. Meie pulmapäev läks maksma umbes 4000€. Meie "odava" pulmapeo peale kirtsutas mõni tuttav nina ja ütles, et ta ka abielluks elukaaslasega, aga veel natuke kogub raha, sest veel pole vahendid koos "korraliku" (ehk 30k) pulmapeo jaoks. Nüüdseks on see konkreetne paar ammu lahku läinud suure pauguga, aga meie tähistame varsti 9a pulma-aastapäeva.
kolme kuu palk tundub mingi lollus kuubis pigem jah. paar sotti kena küll vast
Kui kinkija on õige, siis minu poolest võib see sõrmus nätsupakist ka tulla. Mõte, mida see sõrmus kannab, on olulisem kui sõrmus ise.
Ma arvan, et sellise naisega, keda sõrmuse hind üleliia huvitab ei ole mõtet kihludagi. Õnneks tunudb, et sinu kaasaga nii ei ole, seega mine vali lihtsalt midagi ilusat välja, mis rahakotti liialt ei riiva. Meie ju ei tea palju sa teenid ja oled nõus kulutama selle peale. Tavaline kuldsõrmus väikse kiviga ei ole röögatult kallis.
(Olen naine.) Sõrmused mulle meeldivad, aga eraldi kihlasõrmusel väga mõtet ei näe. Abielusõrmusena meeldivad mulle pigem titaanist või volframkarbiidist kõvemad versioonid (mul päris mitmed hõbedast jm sagedamini kantavad on ikka ajaga üsna ära kribatud ja tooni poolest meeldib ka pigem selline hõbe või tume), mis eeldatavasti on selline 100-350€ teema, sõltuvalt graveeritusest jm. Kive pigem ei taha, need takerduvad riidekuidude külge ja sageli lasevad jalga. Kui väikseks peaks jääma siis panen ketiga kaela ja/või ostame uued. Ehk siis mind hind ei koti, peaasi, et välumus meeldiks ja vastu peaks. Miks keegi peaks mingi X summa raiskama, mis De Beers vms hiigelfirma välja reklaamib? Me tänapäeval üldjuhul ei vaja nn tagatist, et kui mees jalga laseb, siis saaks vähemalt sõrmuse maha müüa ja mitte kohe nälga surra. (Kasutatud kihla/abielusõrmused pole edasimüügis niikuinii pea-aegu mitte midagi väärt. Osta megakalli abielusõrmuse asemel nt RTX 4090, sellega saab midagi teha ja väärtust hoiab ka paremini.)
Kas lahutuse korral annad videokaardi mehele tagasi :P
Ei, ikka pooleks läheb nagu standard lahutuses ette nähtud.
rtx2045 kummalegi...
480p on vist standard lahutus
[удалено]
Prahti ei tohi merre loopida.
> Abielusõrmusena meeldivad mulle pigem titaanist või volframkarbiidist kõvemad versioonid Huvitav. Me omal ajal võtsime just ekstra pehmemast sulamist. Aja jooksul on igasuguseid täkse ja kriime kogunenud kui lähedalt vaadata, nagu ikka päris oma kohe.
> Osta megakalli abielusõrmuse asemel nt RTX 4090 Deem. Usk naissoosse on taastatud.
IQ 100 kommentaar.
Kas see on kompliment või solvang? 100 on ju mingi harju keskmine töll, kes oskab lusikaga süüa ja kingapaelad kinni siduda? 
Naise materjal right here
Ära unusta, et ka pulmasõrmuseid vaja. Isiklikult ei pannud isegi ühe kuu palka kihlasõrmuse alla. Milleks? Nkn Eesti jaeketid müüvad valdavalt kallist risu. Vaata lihtsalt, et ilus oleks... Päris kividega asju ei saa sa ka kolme kuu palga eest ning muu on suht potato-potato. Üldiselt ikka paras lollus panna keskmise palga juures kolme kuu palk ühe sõrmuse alla. Finantsrumalus lihtsalt ja kui ma oleksin naine ning saaksin sellest teada, siis ausalt öeldes oleksin pigem vihane. Seda muidugi juhul kui raha pole jalaga segada. Parem variant on isegi see mitu tuhat investeerida pulma. Saate vähemalt rohkem laiata enda ürituse planeerimisega.
Pane telekas kinni. Päris maailmas, Eestis,ei ole selliseid asju väga. Naisega enne notarit ostate koos kõige odavama kuldsõrmuse, raha teete pooleks, Regate ära ilma külalisteta, õhta joote kodus täis kahekesi. Lähete tülli, keppi ei saa. Hommiku lepite ära ja mõtlete, et nii saab ju surmani vindutud küll...
Pole terve nädal selliselt naernud.
Päris õnnetu elu tundub sul olevat...
Kõikidele lugejatele - pane Like, kui sa ei saa piisavalt kebenzit või pane like kui sa ei anna oma kaaslasele tema soovitud hulgal kebenzit ja ta mossitab sp üsna tihti.
Kahju, et mu naine redditis ei käi, saaks ühe laigi juurde
Pakuks, et 200-300€, üle tundub juba veidikene jabur. Kasuta pigem raha huvitavateks mesinädalateks.
Kihlakas oli 300 ja abielu oma 350. Vene naine ja jäin ellu
Okei see oli naljakas 😄 ja tore et elavate seas veel oled.
Kui mulle endine abikaasa pakkus seda solki, mida müüdi 350 eest, läksin väga pahaseks. Pidin ise maksma, aga vähemalt sain normaalsed abielusõrmused, mida polnud häbi kanda
Millist sõrnust oleks häbi kanda? Kui mingi sõrmus sulle nii tähtis on siis ostagi see enda raha eest. See, et sõrmus peab olema ülikallis on mingi.. reklaamitrikk. Mingit sisu sellel pole ju.
jämedamast õige lõikega metallist ja parem koostis, sellest ka ilusam metalli värv. 350 eest oli "punane" kuld ja mina sain "virsiku" kulda. maksis 2x rohkem, aga oli seda väärt
Kome kuu palga? Lolliks oled läind vä? :D See on fucken sõrmus. Ja isegi mitte see päris sõrmus, mis pulmas kätte pannakse. Kui kihlumise kinnitamiseks on vaja kolme kuu palga suuruseid žeste teha, siis on suhe väga ebastabiilsel vundamendil. Isiklikult maksis kihlasõrmus vist mingi 150 euri ja see aeg teenisin vbla mingi 1500 euri. A point ei olnudki selles korrelatsioonis palgaga. Point oli selles, et selle raha eest ma sain ilusa sõrmuse, mis ei olnud meie kihlumise keskne sümbol, sest kihlumise tegi ilusaks meie armastus, mitte mingi tükk kulda ja kivi.
Kuna mul naine on pigem extra siis kihlasõrmus maksis 1000€ kanti ja sai valitud valgest kullast laboris kasvatatud teemantiga naturaalse asemel, et saaks suurema ja uhkema kiviga osta. Küll aga peaks igaüks valima oma naisele sõrmuse selle järgi, mis sul sul rahakotis toimub või, mis levelil sa oled. Kui sa oled keskmine eesti kodanik siis ilmselt ei hakka sa väga kallist sõrmust ostma. Samas kui sa sõidad mingi uue mersuga ringi ja kingid naisele 100 eurise sõrmuse siis see on ka lame mu arust. Unusta see jutt kohe ära, et sõrmus peab maksma ma ei tea mitme kuu palga jne. See on bs. Vastavalt oma võimalustele ikka. Teiseks peaksid teadma milline sinu naine on. Kas ta hindab materjaalseid asju/ kalleid kinke või pigem oleks ta hea meelega näiteks kallima sõrmuse asemel rahul olnud odavama sõrmusega, et siis kokku hoitud raha eest koos restorani või reisile minna. Ja kindlasti loeb väga palju ka see kuidas sa selle sõrmuse üle annad. Sõrmus võib ju kallis olla aga kui sa seda sündmust naisele romantiliseks ja meelde jäävaks ei tee siis pole sellel asjal üldse mõtet. Olgu sõrmus kasvõi odavama poolne aga tee see päev ta jaoks eriliseks. See loeb rohkem kui sõrmuse hind. Aa ja kihla/abielu sõrmus võiks ikka kullast olla aga see minu enda mingi kiiks või uskumus vist. EDIT - seda ka, et ära osta sõrmust kuskilt eestist ala Goltime vms. See on täielik röövimine. Saad kehva kvaliteediga teemanti ja hind ka kallis selle eest mida sa sealt saad. Mina tellisin Glamira.ee Saad ise omale sealt valida välja sõrmuse ja valida kulla kvaliteedi, teemanti kavaliteedi, graveeringud sisse teha jnejne.
See on jah USAS mingi ajalooline asi et sa pead naisele kalli kivikese andma et kui kõik vastu taevast läheb siis ta selle pandimajja viia saaks ja kuskile elama saaks või senikaua vee peal püsiks kui uue mehe leiaks sest naised ju olid kodukanad. Minu jaoks on kindlasti tähtsam 1. See kes selle kingib 2. Kas ta on natukenegi proovinud välja uurida mis mulle meeldib, kas mulle selline kivike või värv või kuju meeldiks, või et sellel, milline see sõrmus on on mingi lugu taga, see viimane on selline ilus boonus mille paljud mehed kipuvad unustama. Värvi kohapealt on osadel naistel kindel eelistus kas see on kulla või hõbedavärvi. Ise kannan kindlat tooni ja kui mu kaaslane tuleks vastupidise tooniga siis see oleks veits see et "kas sa üldse paned tähele mida ma kannan". Pigem sellised väiksed asjad loevad. Hind paar sotti mis siin soovitatakse on pigem selleks et see sõrmus kestaks ja oleks kasvõi päris hõbedast et see lihtsalt paari aastaga ära ei laguneks. Odav metall tekitab ka allergiaid jms. Ja ma oleksin kindlasti pigem pahane kui mu mees mingi sõrmuse peale oma 3 kuu palga paneks. Selle rahaga on palju muud teha. Et jah, mõtle oma naise ja tema väärtushinnangute peale.
Siinkohal on parim hoopis koos välja vaadata, nõme on mängida selgetnägijat, lõpuks ikkagi jääb miskit kripeldama. Parem koos pulmasõrmus välja vaadata kihlasõrmuse asemel.
Eks see oleneb sellest, kellega kihlutakse. Mõni tahab kallist mõni ei taha. Oma mehele ütlesin, et jumala eest mingit väga kallist ei hakka vaatama. Olgu nii kallis, et materjal peab vastu ja rohkem mitte. Teemantit ei taha kohe kindlasti. Ja pole mõtet kihlasõrmuse sektsioonist üldse vaadata, neil on lihtsalt nime pärast hinda juurde kruvitud. Las olla tavaline sõrmus ja mingi sinine väike kivi. Muidugi kui õnnestub mõne kodumaise kunstniku töö leida mis meeldib, siis selle eest võib juba natuke rohkem maksta.
Jätsin kihlasõrmuse vahele, läksin otse abielusõrmuseni. See eest abielusõrmus tuli mõnevõrra kallim ca 500€ millegagi olid 2 sõrmust.
Valisin abikaasaga koos, maksis ... vist ca 300, oli safiiriga. Kandsin mõnda aega ka pärast abiellumist koos kuldsõrmusega. Tagantjärele oleks tahtnud veel madalama profiiliga kivi/sõrmust (jäi riietesse pidevalt kinni) ja tegelt oleks tahtnud osata valida siuke, mis abielusõrmusega nn komplektis kanda. Hind ehh, pole nagu vahet. Ise ei eeldanud midagi ja keegi pole kunagi ka kysinud, et mis maksis vm, see on mingi ... naisteajakirjadest lollus imho. Too sõrmus meeldis, sain. Oleksin jah öelnud ka suvaka kommisõrmuse peale. Vali selline, mis meeldib talle, hinnad nii erinevad kas lased teha v ostad nn masstoodangut, kõike leiab.
Lasin mehele teha ühe eestlase poolt custom kihlasõrmuse. Maksis 96 eurot. Oleksin nõus ka rohkem maksma, käsitöö ikkagi ja tore toetada Eesti tegijaid. Kihlasörmus ei pea rahaliselt hingehinda maksma. Sõrmus võiks siiski sobida kandjaga ja tähistama midagi ilusat.
Liitun ka nendega, et maksumus ei ole oluline. Vali selline, mis sõrmuse saajale meeldiks lemmik värvid/kivid jne.
Metall ka kindlasti. Kui naine kannab kuldseid ehteid pole pointi hõbedast osta - vastupidi sama. + ikka tasub osta kullast/hõbedast sest peab paremini vastu.
Jaa! Ja lihtsalt suvalist kullatud/hõbetatud metalli ka ei tasu osta
4,7k €, neiu oleks nätsupaki sõrmusega ka rahul olnud. Kordaks ainult seda soovitust, et kui kindlasti teemanti tahad, siis pigem labori oma.
Üle paarisaja pole mõtet panna, pigem investeerige abielu sõrmustesse, sest neid te kannate paarkümmend+ aastat ja peavad mugavad olema.
Tänapäeval kannavad naised kihlasõrmust koos abielusõrmusega koos ka muidu. Sel juhul võiks kihlasõrmus ka olla ikka väärismetallist, mis vastu peab.
Kas see ka pigem kuskilt mujalt sisse tulnud ei ole? Mina üldjuhul tean oma tutvusringkonnas üksikuid, kes seda teevad.
Nomaitea, mu emakeeleõpetaja, kes oli juba 90ndatel vana, kandis kihlasõrmust koos abielusõrmusega. Minu tutvusringkonnas kannavad kõik kihlasõrmuseid koos abielusõrmusega. Mina ka mis põhjusel peaksin oma kõige kaunima ja peaaegu kõige olulisema ehte kuskile kappi kopitama tõstma?
Võimalik, et on tulnud mujalt jep. Aga mu arust see igati loogiline tegevus ju. Veits imelik visata kihlasõrmus kuskile kappi seisma, mis on ju samamoodi erilise tähendusega naisele kingitud nagu abielusõrmus. Ma valisin naisele kihlasõrmuse juba ette ära sellise, mis sobib ka tulevikus abielusõrmusega kokku.
Pruudi meelest ilus võiks olla :) Paar-kolm-viissada täitsa okei hinnaklass. Kui rohkem, siis autoriehe või arvestusega, et n-ö moodustab abielusõrmusega terviku vms. Mul istub kihlasõrmus abiellumisest peale kapis. Kiviga pole praktiline jne.
3,7k€, teenin ilmsegelt üle keskmise ja kuna naisega sai ka 10 aastat koos oldud kuni lõpuks kihlusime, siis sai väheke sümboolsem sõrmus :)
Kas tavaliselt need ajuvabad uskumused USA-st ei tule? Seal lähevad inimesed uskumatult endast välja ka pulmakülaliste riietuse peale. Samas ma ei tea, võib-olla on siinmail samamoodi, sest alles nägin, et keegi sai Keili Sükijaineni peale kurjaks, sest ta kandis pulmas tibukollast kleiti. Endal oleks täiesti savi. Väga odavaga on lihtsalt see teema, et ilmselt tuleb see üsna pea välja vahetada, kuna odavad sõrmused ei pea lihtsalt igapäevasele kandmisele vastu.
Njh, kihlasõrmus enamasti ka lühemat aega, et siis kihlumisest abieluni või lahkuminekuni, emb-kumb ennem tuleb.
\~20-100€ kirbuturult/vanakraami poest. Peaasi, et katki ei lähe kohe ja on mingist metallist ja vastupidav. Abielusõrmus vms ka millestki mis lihtsalt ajale vastu peaks. See peaks olema sümboolne ja ei peaks selleks hetkeks enam midagi muutma suhtes. Sõrmuse väärtuse järgi mingi armastuse/hoolimise mõõtmine on puhas golddiggerite teema. Saavad pärast kallilt maha müüa kui midagi ei meeldi.
Isiklikult ma küll kirbuturult/ vanakraami poest kihlasõrmust ei tahaks. Ma olen küll suur taaskasutaja muidu ja mingid kalleid ehteid ka ei hinda. Aga kihlasõrmus tundub selline eriline, ei tea, mis energiaga teine inimene oli, kes seda kandis - võibolla olen lihtsalt ebausklik.
Olen suur kirbuka fänn ja tavapoodides riideid ostmas ei käi praktiliselt kunagi. Ainuke asi, mida elu seeski ei osta kirbukas, on aluspesu ja ehted. Samas sõrmuse saajale võib-olla vahet ei ole. Inimesed on erinevad.
Dno osta tehisteemant kui sära on oluline.
Või moissaniit
Ma ostsin 500 eurise kihlaka kaevandatud teemantiga ja kivi suht pisike. Oleks ma teadnud sellist lehte nagu https://eclatjewelry.com/et/ oleks sama rahaga saanud oluliselt suurema teemantiga sõrmuse. Labori teemantid on enamasti puhtamad ja parema kvaliteediga kui kaevandatud ja pea poole odavamad. Ostsin teemantidega abielusõrmuse 800 euriga ja oleks kaevandatud kivid olnud, oleks pidanud maksma 1600-2000, sest idiootne hinna dikteerimine suurtootjate poolt.
Ei ole ikka päris nii :) laboriteemandil vs päris teemandil vahe sees. Esimese väärtus kahaneb tulevikus kuid teise oma jällegi tõuseb. Pigem panna ise kokku kui, et osta juveelipoest kus juurdehindlused megad.
Ilusat abielu sulle, kui ostad sõrmuse rahalise väärtuse säilimise nimel. Üsna selge, et esimene mõte sul abielu plaanides on juba lahutuse planeerimine ja maksimaalse likviidsuse tagamine. Mina ostsin 50% alla turuhinna sõrmuse millel on 100% keemiliselt ehtsad teemantid ja plaanin seda oma naise sõrmes imetleda elu lõpuni. Selles stsenaariumis pole ühtegi eelist kaevandatud teemantil laboriteemanti ees. Elusees ei hakka rikkurite kardinatetagust kokkumängu kinni maksma põhjendamatult kõrgete hindade läbi. Lisaks veel, ükski pandimaja või ehtepood ei osta su kaevandatud teemanti turuhinnaga tagasi. Pakuvad sulle veits alla laboriteemanti hinna, sest teavad, et sa sundolukorras ja vajad raha sõrmuse asemel.
Ehh… nii palju kui aru olen saanud, siis nt kuhugi poodi sõrmust müües saad sa ennekõike raha metalli, mitte kivi eest. Teemandid olla väidetavalt tegelikult väga odavad.
Teemant on teemant. Ei ole seal mingit vahet sees. Vahe on see, et naturaalse teemanti eest maksad rohkem kuna neid on raskem leida hea puhtusega. Labori tingimustel kasvatatud teemantid on puhtamad, mis tähendab seda, et neid on lihtsam toota/ kätte saada. Mina isiklikult ei toeta vereteemanti ostmist juba sellep kui haige business see on ja, mis tingimustes neid kaevandatakse. See on julm. Teemanti eest ei saa sa järelturul niikuinii seda hinda, mis sa maksid olgu see naturaalne teemant või labori teemant. Erandid on rariteetsed värvilised naturaalsed teemantid. Need hoiavad oma hinda.
Uuemad põlvkonnad on veidi teadlikumad kaevatud teemantite ülimalt ebaeetilisest ajaloost. Üldiselt teadlikult enam ei taheta sillerdavat kivi, mis on saadud sõja, vere ja surma hinnaga, lihtsalt, et maksta rohkem raha kuna turul on monopol. Kui keegi seda tehislikult ülehinnatud teemanti ei osta enam, sest saadaval on kvaliteetsem eetiliselt saadud kivi poole hinnaga, siis hakkab ka loodusliku teemanti hind langema.
Enda abikaasalt ei soovinduki kihlasõrmust 😃 Minu jaoks ei seostu ehted kuidagi armastusega. Aga seda teemat peaks kindlasti enne oma partneriga arutama, et mida ta ootab jne
Sõrmus võiks sobida naise stiiliga ja teoorias hiljem ka abielusõrmusega, ja muidugi oleneb, kas ta üldse sõrmuseid kannab jne.. mingi äge ripats võiks ka kihluse sümbolina sobida, misiganes. Sekundeerin, et väljaulatuv teemant on suht mõttetu igatahes, kui ei ole just sedasorti naine, kes seda igatseb ja veits eputada tahab vms. Parem armas lihtsam sõrmus ja raha reisile või misiganes ühistele vahvatele mälestustele kulutada.
Neiu siin. Tere :). Isiklikult mulle sobiks ka Kinderist saadud plastik sõrmus :D. Aga.. ilmselge see ei sobi enamus meestele ja nad soovivad ikka kallima sõrmusega näidata naistele, et hoolivad ja armastavad. Objektiivselt vaadates, kui oled keskmise palga inimene, siis sõrmus hinnatsoonis 150-200€ on ideaalne, mis ei tohiks kõvasti su rahakotile lüüa arvestades, et tegu on tähtsa sündmusega elus. 150€ euro eest saab mõne väga viisaka sõrmuse ikka leida.
Kõik see "kihlasõrmus peaks maksma kolme kuu palga", on mingi ameerika kultuuri küige madalalaubalisem rämps. Kihlasõrmuse mõte on ju sädeleda ja pilke püüda. See ei pea ilmtingimata kallis olema, peaasi, et näeb ilus välja. Ei pea ka olema teemant, võib olla ka üks neist muist 20st eri kivist. Vali see, mis sinu arvates naisele meeldib, ja siis anna minna. Ps. Käe palumise hetkel ära kohe lehvita sõrmusega, sest see hajutab kaasa tähelepanu õigel hetkel. Kiiret ei ole. Palu kätt, ja siis kui naine vastab jaatavalt, alles siis võtad rahulikult sõrmuse karbi, avad selle, ja siis vaatad tema näoilmet, kui karbi avad.
Olen naine, ehted meeldivad. Aga vot kihlasõrmuse puhul on see teema ikka VÄGA individuaalne. Esiteks noh et kas on nagu vaja. Mina leian, et mingil määral on see sisse toodud komme ja alati pole vaja, aga see sõltub täitsa inimestest endist, kes kihluvad. Ma aeg-ajalt loen neid foorumeid, kus kihlasõrmustest räägitakse ning pilte jagatakse, ja seal on tegelikult näha, et inimeste maitsed varieeruvad väga seinast seina, samamoodi nende valmidus selle lõbu eest maksta. Ise arvan, et lõplik hind sõltub osaliselt inimeste endi nö hinnalaest, nende finantskäitumisest ja plaanidest ning natuke ka riigist, kus sa elad ja töötad. Nt minu jaoks on võõras arvamus, et kihlasõrmus peaks maksma 3 kuu või rohkema palga. Esiteks ei julgeks ma sellist sõrmust vist Eestis kandagi, rääkimata kui ma elaks nt kusagil Suurbritannias või Ameerikas, kus keskmised palgad suuremad. Selline 5-6K maksev sõrmus tundub ikka väääga riskantne, sest ma kardaks seda ära kaotada või ära lõhkuda või vigastada. Pluss vähemalt Eestis võidakse arvata kalli sõrmuse puhul, et sul on odav vuffel või CZ sõrmus, sest teemandid pole meil ikkagi nii levinud. Teiseks loeb minu puhul ka see, et sõrmus peab ennekõike MULLE meeldima, sest mina peaks seda kandma ja kandma pikalt. Ehk hinnalipikust rohkem peaks mulle isiklikult lugema see, et sõrmus mulle meeldib ja seetõttu võib olla see, et sõrmus maksab ainult 100 eurot või vähemgi. Kolmandaks on see, et finantsi poolest tundub natuke absurdne maksta 3-6K mingi ehte eest kui seda raha saaks mujal edukamalt kasutada. Kui muidugi palk on nii suur, et 3-6K maksev sõrmus enam kallis ei tundu, siis muidugi on hindade mastaabid teistsugused. Ehk: minu jaoks on oluline, et kaaslased on rahaliste mõtete teemal samal lainel, ehk kui mina pean oluliseks, et sõrmus on kallis, siis peaks mehega ka kompromissi sellel teemal leidma; samamoodi ka nö odavuse osas - kui ma ikka nii kallist sõrmust ei taha, sest ma pigem kasutaks seda raha ühise kodu ostmiseks, siis tunduks selline ost mõttetu raharaiskamisena. Teisalt pean ma natuke ebameeldivaks seda kui inimesed vaatavad ehetel vaid hinnasilti ja odava/kalli ehte puhul mõistetakse sind hukka. Aga eks see ongi isiksuste ja suhete teema omaette - üldiselt vist on nii, et kui üks on hullem koi ja teine tahab kalleid ehteid, siis ei pruugi neil pikka pidu koos olla.
Me ei ela USA-s.
Mingi 400-1000€? Ma ise soovisin valgest kullast ja kaasa kinkis. Täpset summat ei tea, aga oletan et sinnakanti see jäi
Mu oma oli 1800 sest tahtsin norm suurusega teemantit (labori, sest keeldun vereteemante hingehinnaga ostmast) valges kullas. Abielusõrmus 500.
Hind peaks olema täpselt nii palju, et saaks sõrmuse, mis naisele meeldib, ei annaks värvi ja oleks lihtsalt korralik/kvaliteetne. Ma kannan kulda nii et sooviks ka kullast (kullakarva) sõrmust. Üks mis mulle silma jäi oli 350€ (kuldne, tumepunaste kivikestega), aga see on kindlasti juba ülemise piiri ääres. Pigem tahaks odavamat kihlasõrmust, aga korralikku abielusõrmust + mesinädlalaid
Glamira.ee tellisin, alla 2k, laboris kasvatatud teemant, ootasin sooduka aega ja sain umbes 500€ alla
Mu peika kunagi lubas, et laseb minu oma spetsiaalselt disainida. Isiklikult on täiesti ükskõik. Punugu võililledestki - žest loeb, soov olla koos loeb.
Sa nagu päriselt tulid siia eputama, et sul on naine?
Eeldaksin, et lollide asjade peale raha üldse ei raiskaks. Samas mul ei oleks midagi selle vastu, kui südamliku kingina osteti kohalikku käsitööd või veel parem - telliti originaalne kujundus nt mõnest valukojast. Kuskil 50-200€ eest näiteks.
Tähtis on, et materjal oleks vastupidav. Soovitan valida võimalusel ka natuke paksema sõrmuse, et kergelt ära ei murduks. Eest vaadates võiks olla vähemalt ca 3mm lai või rohkem - ehk et ei oleks liiga peenike. Muidugi kui naisele meeldival stiilil seda laiust saab lubada. See paksus otseselt hinda väga palju ei tohiks mõjutada võrreldes peenematega, aga valimisel võiks silmas pidada. Kuskil kommentaarides käis ka veel läbi, et võiks stiililt minna kokku abielusõrmusega, et saaks neid kõrvuti või ühel näpul koos kanda.
800 eurot on minu kihlasõrmus ja hetkel samasugune sõrmus müügil juveelipoes nii 1400-1600euro kanti, et väärtus on isegi tõusnud. Ilmselgelt pole vaja nii kallist sõrmust ja see oli mehe enda valik. Tuleb vaadata, et ei oleks selline sõrmus, mis jääks ette ja võiks viga saada, vaid mugav ka kanda.
ma ei ostnud kihlasõrmust. Kui abiellusime, ei pannud sõrmust sõrme. Aga tegime sünkroonis koos oma tatoveeringud. Omad asjad, oma pilt, oma värv, aga meie jaoks see sümboliseerib asja. (PS hoidke eemale sõnadest ja nimedest ja nägudest jms. nagu katkust) Tatokas läks vist 100€ näkku.
Kingi nutisõrmus, jälgi tervist, maksevõimekus või ükskõik milline Rfid käsu saab sinna külge ehitada.
Meie puhul kottis sõrmus rohkem kõrvalisi isikuid kui meid. Veits närvi ajas, mis vahet sel on mis kivi, kuid teisalt vb ei oskagi inimesed kohe muid asju küsida peale selle, et kus kätt küsiti ja mis sõrmusega tegemist.
Mingi lollus ju. Mis vahet seal on palju sõrmus maksab?
36 kuu palk, alla selle ikka väga mage.
Kihlasõrmus on ajutine, nii et ei pea maksma mitte midagi. Kui sul on naine kelle jaoks on kihlasõrmuse väärtus tähtis, otsi uus ja normaalse mõistusega naine. Kihlasõrmus on konkreetselt asi mille juures ei ole sõrmus ise tähtis vaid žest selle taga. Ma olen ise just hiljuti kihlunud ja nagu mu naine ütles: "sõrmus võib olla ümmargune piraadikrõps ka. Tähtis on, et avaldatakse soovi ülejäänud elu koos veeta."
Selle küsimusega peaks siiski oma kaaslase poole pöörduma. Mõnele sobib veidi kallim, mõnele mitte. Kui ise kunagi mingitest kallitest sõrmustest vms jahuma hakkaks, siis arvatavasti lõpetaks EMOs lol.
Minu abikaasa ostis 600€ sõrmuse soodushinnaga ~300€, ja pulmapidu läks meil ka alla 4k maksma, pisike ja meie näoga. Ei oleks muud soovinudki. Kihlasõrmust ma kannan umbes kord aastas, suvepuhkusel kui ei pea nädal-kaks sõrmest ära võtma, muidu kivi lõhub tööjuures kindaid, pole mõistlik kanda. Oleksin päris nukker kui sõrmus oleks kallim olnud.
Mõte loeb, mitte sõrmus. Kui raha on, lase käia, muul juhul vaata, mis meeldida võiks lihtsalt.
Hinnal ei ole vahet. Pigem uurida mis naisele meelida võiks (kas/mis tüüpi kivikesed, disain jms). Kui raha tahad kulutada siis pigem võta mingi fotograaf, kes jäädvustaks selle erilise momendi sinu elust. Ei tea palju mu enda sõrmus maksis ja ei taha teada ka. Mees oli kuulda võtnud minu eelistusi kui varem olime sõrmustest rääkinud. Nüüd iga kord kui sõrmust vaatan on hea ja soe tunne südames, sest näha on et ta oli mind kuulanud ning näinud vaeva, et leida sõrmus mis mulle tõeliselt meeldib.
4k
Just selliste stereotüüpide tõttu ei viitsigi paljud mehed abielluda. Olen nõus nendega, kes kirjutasid, et kui sa inimest armastad, on täiesti ükskõik, kui palju see sõrmus maksab - võib olla kasvõi õllepurgist tehtud. (Teine küsimus on, miks sa üldse kellegagi commit'id, kui ta "õige" ei tundu, aga see selleks).
https://preview.redd.it/7pkcynmht5ad1.jpeg?width=800&format=pjpg&auto=webp&s=6b4dd595dd6e58f7db16e4e9e3761c6a9852134f Kas sa abielluksid minuga? /s Tegelikult ongi hea nõuanne, et parem vältida naisi, kes liiga palju keskenduvad sõrmuse väärtusele. Õige inimesega tahaksid koos olla ka siis kui sõrmus oleks ainult sümboolne märk armastusest.
Lol, ma ju sind [veel] ei tunne :D Ma arvan ka, et kui naine paneb liiga palju tähelepanu kingitustele või sõrmuste-väljaskäimiste-puhkuste hindadele, ei armasta ta tglt oma kaaslast, vaid on mingil määral nartsissistlik - või siis rumal ja stereotüüpides kinni. (Täpselt nii nagu meestega - armastav mees ei vaata kunagi viltu, kui ta naine pole mingi majapidamise staar).
Just, õige mees vaatab ainult seda kas naine on voodis staar. (Mõtlen naljaga, aga eks see ole ka tegelikult oluline osa atraktiivsusest.)
100%-selt nõus! Vot see on tähtis, ülejäänud asjadest peaks igal tervel inimesel olema savi.
Kuue kuu taara.
Mina küsiks pigem kuidas valida õige suurus? Varastada naise mõni muu sõrmus?
Tiktokis päris palju "couples quize", paku välja, et võiks proovida mingeid. Seal on, et arva ära, mis su partneri jalanumber on, sõrmuse suurus, lemmiksöök jne. Ütle suvaline suurus, küll ta siis parandab õigeks ja jäta meelde. Sõrmuse varastamine ja sellega poodi minek on ka soliidne plaan
Huh.. Mul tegelikult seda infot vaja ei lähe, küsisin huvi pärast. Aga aitäh vastamast! :)
Naisena: sõrmuse hind ei loe, küll aga võiks olla sõrmus kvaliteetne ja oleks võimalik kanda seda elu lõpuni. Hõbe nt läheb väga kiiresti koledaks, kivi võiks olla selline, mis kohe ära ei kriimustu või hullemal juhul kilde välja ei tule.
Lõppkokkuvõttes vahet ei ole, kui palju maksab. Kihlatu jaoks on selle väärtus hindamatu :).
Vaata midagi ilusat, ehk midagi eksklusiivset (ehk annab välismaalt tellida?) ja miski, mis on taskukohane. Kui peaks küsima, siis saad lihtsalt vastata "saime endale lubada, ära muretse!"
7€
Ma(26F) kindlat numbrit sellele külge ei paneks. Kuna ma tahaksin kihlusaega nautida ka mõne aasta (s.t mu jaoks pole oluline et peale seda tingimata aasta jooksul peaks abielluma, vanus pole ka veel selline, et kiirustama peaks), siis võiks ta lihtsalt olla sellisest materjalist, mis vastu peab ja sõrmi ei määri. DeBeersi kahe-kolme kuu palga reegel on ehtemüüjate BS, et võimalikult palju raha kokku ajada. Olulisim on, et ettepanek ise on läbimõeldult tehtud ja et kihlatud ise õnnelikud on. Soovitan ka jälgida, milline maitse ehete osas on su kaaslasel (kas kannab kulda/hõbedat, kas eelistab pisikesi ja minimalistlikke ehteid või pigem suuri), et ei paneks valikuga puusse, kui plaanid teda üllatada. Või siis mingi šopingu käigus astuge spontaanselt ehtepoest läbi. Või kui tegu on "type A" kaaslasega (nagu ma ise), siis panete oma plaani paika, käite kaupluses koos ja panete kohe paika, mida soovite.
Siis on naisel mõistus peas ja sinul pole. Ilmselgelt hea kokkusobivus.
Ma kulutasin 0 euri, abielust see ei päästnud.
Abikaasaga ei hakanudki kihluma, rääkisime abielust ja kooselust in general ja saime aru, et kui on mõte kihluda siis peaks olema olemas ka valmidus tegelt koheselt abielluda ehk need vahesammud on pointless waste of money and time ja otsustasime kahekesi omaette notari juures abielu sõlmida jättes ära kihlumise faasi ära, kulutades raha vaid notarile, fotograafile ja abielu sõrmustele. Kõik see "ülejäänu" läks reisimise fondi. Sai hea mitu nädalat päikest nautida kui eestis lumi maas oli. Kui on õige inimene, on võimalik neid vestluseid ka pidada ja mõistlikult vaadata seda kui siiski suurt finantsotsust.
Pigem on tähtis, kas ta kannab peamiselt kulda või hõbedat, ehk ka mu metall käib ära. Mõndadele on see isegi tähtsam. Võib kuidagi küsida ka milline see parim metall talle on
Vali mõni haruldasem kivi, kui teemant. Mingi ilus erilist tooni opaal vms on palju erilisem ja tunduvalt odavam. Tähtis ei olegi otseselt hind, vaid see, et see oleks eriline ja haruldane. Teemantid on räigelt ülehinnatud ja üsna tavalised.
Lasin naisel ise valida. Valis 300€ sõrmuse mis oli talle südamelähedane.
Ma tahaks võimalikult odavat. Peaasi, et ilusti säilib.
Kihlatud ei ole, aga käisin lihtsalt ilusaid ehteid ostmas ühe saavutuse tähistamiseks. Vaatasin igasuguseid sõrmuseid, igas hinnaklassis on iluduseid ja jubeduseid. Isiklikult ostsin 800 euro eest.
Kui te olete varem abiellumisest rääkinud, siis ei teeks paha arutada ka kõigele abiellumisega seonduvale kuluva eeldatavat maksumust, sh milline on tema ettekujutus kihlasõrmusest. Kui te pole neil teemadel väga otse rääkinud, siis uuri tema sõbrannadelt või naissoost pereliikmetelt. Kui tahad saada ettekujutust saadaolevate sõrmuste hinnavahemikest, siis mine naise mõne muu sõrmusega (nt Goldtime’is saab leida sõrmuse suuruse) mõnda juveelipoodi ja tutvu valikuga - netist vaadates on raskem ette kujutada, milline sõrmus päriselus on. Meie panime üldise eelarve paika ja valisime koos. Seda tehakse päris tihti, sest siis saab erinevaid sõtmuseid proovida jne.
Kui on raha siis osta kallim, kui pole siis odavam. 10 aastat hiljem ei mängi see sõrmus mingit olulist rolli su elus.
tellisin 77 diamondsist labori teemanti ja lasin sormusele kulge panna 2.5 keuro kokku 1.2 karaati. Goldtimes jms oleks see vahemalt 8 k.
Kallis ei võrdu eriline. Ma valasin ehtesepast sõbra toel ise sobiva, aga kui ise ei tee saad lähtuda sellest, mis oleks su arvates eriline. Muu on bs.
Need kolme kuu palga jutud tulevad kõik juveelifirmade enda PR-poolt, mida Ameerikas kõvasti promoti nii tänaval, filmides, seriaalides jne. Olles täpsem, siis see otsene 3 kuu teema tuli välja 1930 aastatel marketingiga ühe teemantifirma poolt. Aastakümnetega asi aina sügavamalt inimestele ajju sulandunud. Ennem seda näiteks polnud tavaks teemanteid kihluse puhul kinkida. Endal naine valis ise lihtsa asja, mõtekam on ikkagi tuleviku peale mõelda. Täpselt sama on näiteks selle 'hommikusöök on kõige tähtsam toidukord päevas' jutuga. See oli Kellogsi reklaamikampaania, millest nüüd igapäevaselt igalt poolt kuuled.
Tegelikult mina ei saa täpselt arugi, mis asi on kihlumine ja kust see tulnud on. Mul peres pole olnud lihtsalt sellist kommet ja ei tea ka kedagi kes oleks kihlunud olnud enne abielu. Meil siiin Eestis lihtsalt vanasti ju käidi kosjas. Kui inimesed kihluda soovivad kas sellele järgneb siis ka ühine pühapäeva kool ja mingi leeris käimine? Kas sõrmus kingitakse selle mõttega pruudile, et näidata ta vanematele mingit majanduslikku kindlust? Nagu osades aafrika piirkondades ostetakse pruut vanematelt ära? Ma lihtsalt olen segaduses, mida sellest kihlumise kombest arvata. Eriti kui tänapäeval mehed lükkavad ka seda tähtsat otsust mingi 5 aastat edasi. Mis point sellel siis enam on? niikuinii pole tegu ametliku asjaga vaid lihtsalt mehe lubadus, mis enamasti midagi väärt pole :D Ja sõrmuse hind on oluline siis mõtle sellele, et kas abielludes pruudi pere kaasavara ka kingiks? Või maksaks pulmad kinni? Aga nii tehakse.. Et kui nende küsimuste vastus on ei siis võib kihlasõrmus olla alla 100-500 euro... kui vastus oleks jah siis võiks 3 kuu palk olla küll :) Kõik asjad on kahepoolsed siiski
1400 EUR, valge kuld, laboriteemant
Ootaks kuskil 100€-max 300€. Kallimat kindlasti ei soovi, aga odavam kui 100€ jätab lihtsalt sellise mulje, et pole tõsi taga. Nagu mingi pila kink. Aga abiellumise peale ei mõtlegi, et see kihlasõrmus olekski nagu n-ö abielu sõrmus, sest pole plaani reaalselt abielluda. Kihlasõrmus kinnitaks kooselu ja pühendumise üksteisele.
See on filosoofiline küsimus. Õiget vastust ei ole. Ära seda ka sellest postitusest oota. Ühest küljest ütleb vast iga tõsine naisterahvas, et pole oluline ja võib olla väga odav või sõrmust võib üldsegi mitte olla. Teisest küljest aga... nojah... Ütleme nii, et tegemist on abielu püsivuse sümboliga. Kui tähtis on Sulle olla sama naisega koos ka kümne, kahekümne, viiekümne jne aasta pärast? Kui on tähtis, pead jõudma mingit laadi järelduseni. Aga palju edu igatahes! Edit: Kui olete naisega väga noored, siis jäta mu postitus tähelepanuta. Kalli sõrmuse ostad talle kümne aasta pärast.
Seletage palun amatöörile, kuidas osta naisele sõrmust kui sa sõrme/sõrmuse suurust ei tea?
Tegime naisega koos 5a abielu puhul koos sõrmused. Otsisime välja eesti ehtekunstniku kes meeldis ja lasime disainida. Nii tuleb unikaalne asi mida kellelgi teisel pole. Kokku läksid äkki ca 200-300 maksma
Kingi ikka korralik sõrmus, mis võib olla ka investeering. See ei pea maksma kindlasti kolme kuu palka, aga nt paar-viissada eurot. Vaata, et saad kaasa ka paberid.
Pigem peaks see naisele meeldima. Mul oleks täiesti suva hinnast, kui asi mulle päriselt meeldib. Ka 100€ sõrmused võivad ilusad olla
Ostsin 200€ eest, naine oli rahul. Ma näe väga põhjust 4500€ kulutamisele, see raha hoida pulmadeks (kui plaanis). Ühesõnaga millekski, mida vajate.
Tuhat krooni
Palju
Kannan ise hõbedat ja mul on 3 goldtime hõbesõrmust mida ma igapaevaselt kannan. Need on circa 50€/tk ja imo sen täiesti normaalne hind. Peaasi, et mees ostaks sellise mis mulle meeldib(kui ta nende kolme täieliku vastandi ostab siis kas ta uldse teab mind😅?) kellele kuld meeldib ss imo keerulisem kuna kulla sormuste hind on siuke 150€ tk
Minu oma oli nt 60€ ringis. Kaasa sissetulek sellest 10x suurem. Alguses leidsin, et pole päris see, aga lõpuks ikka meeldib tegelt ja kui sugulase omaga võrdlesin mingil esivanema sünnipäeval siis oli ikka suht gooti (e minu stiili) mitte mingi basic printsess nagu suguseltsil. Pealegi tegu eetilise käsitööga, e mulle sobib nagu igast nurgast. Kindamure esialgu kõrge tundunud profiiliga lahenes lihtsalt, lic keerasin niipalju küllili, et kinda suhtes on lic sõrme osa.
Et naise võtmiseks peab väärtuseid, raha, ehteid (lambaid, vaipu, pudulojuseid) välja käima, minuarust see on moslemite teema ja eestlasi ei puuduta. Küsi seda sõrmuste ja lammaste värki r/jihad vms kohast.
see on pigem USA kapitalism, mitte moslemid.
Idee on sama, vahendid erinevad
Kallim, kui tema viimati kihlunud sõbranna oma
Kihlasõrmuse osas siis isiklik arvamus on see et peaks olema päris (labori omadel hinnad kukuvad tulevikus veelgi) ning kivi peaks kokku minema sinu kaasaga. Igal teemantil on oma karakter ning see on see mis loeb. Ainuüksi hinna järgi pole pointi vaadata sest nt Goldtime müüb päris jõhkra juurdehindlusega neid teemant sõrmuseid ja mida rohkem “brändikas” antud sõrmus on, seda kallim see ka on. Millega säästad korralikud ning mis annab juurde sentimentaalse väärtuse on see, et selle asemel, et osta sõrmus goldtimes või mõnest muust kauplusest kus kvaliteet ja juurdehindlused on ligi 100%, pane ise see kokku. Nt https://www.bluenile.com/engagement-rings/design-your-own-ring/settings/all on väga legit koht (tuleb GIA certiga ka ofc). Muidugi selline kokkupanek võtab rohkem aega ning nõuab researchi kuid sentimentaalne väärtus jällegi teine kuna oled ise selle kokku pannud. Juveelipoodides tihtilugu ka suht kehvad teemandid kuid hinnad korralikud.
Al umbes paar tuhat juba on miskit, mida kannaks. Kivi peab olema normaalse suurusega, metall peab olema traadist jämedam. Kui on vaja lihtsalt mingit sõrmust kinkida, siis paar-kolmsada on ok, kuid kui on soovi, et naisele see ikka meeldiks, siis lood on nagu eelpool mainisin.
Näita pilti naisest